Me kõik teame seda kurikuulsat õhet, et mu Eestimaa on nii ilus, eksju? Ja raudselt on kõik meist korra või kaks seda sama lauset kasutanud, naljatades, aga ausalt – istusime eile Ussipesas terrassil (püüdsime sääskede käes ellu jääda muuseas!) ja täpselt selline tunne oligi, et appike, mu Eestimaa on nii ilus! Ei kujuta ettegi, et oleks praegu kusagil ära. Õnneks olen ma nüüd lausa juuni keskpaigani paikne.
Ma olen ikka veel poolenisti magamata ja osa minust tahaks diivanil keras olla ja end enne töönädala algust välja puhata, aga see oleks selliste ilmadega täiega patt. Tahaks ikka midagi teha ja toimetada, et ilusamaks saaks (kas me kunagi selle ülesandega hakkama ka saame on iseasi küsimus, siin on ikka niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju teha!). Eile käisin Keila laadalt läbi, mõtlesin, et ostan lilli ja kukun istutama, aga sattusin hoopis toitude osakonda ja lõpuks olid käed kotte ja õhupalle täis, et lilled jäidki ostmata. Selle eest leidsin ma Ristemäe talu leivamäärded. Ostsin kuusevõrse-pohla ja karulaugu määrded. Superhead! Nüüd on kahju, et neid rohkem ei ostnud. Kindlasti ühed parimad, mida ma maistnud olen. Kahju aint, et veganitele ei sobinud (soolapekk oli ka sees), eile õhtul me Marekiga vitsutasime kahe suu poolega Kaisa ees ja talle polnud midagi pakkuda. Õnneks ta on suur tüdruk ja saab hakkama ka siis kui me tema peale mõelnud pole;)
Meil on nädal aega Airbnb kaudu külas ka üks Austraalia tüdruk, kes plaanib Eestisse kolida (just just, niipidi!) ja ma avastasin end eile mõttelt, et mulle täiega meeldib kui maja on rahvast täis. Sõbrannad küsisid eile, et kuidas ma julgen võõraid vastu võtta,et pärast on mingid mõrtsukad või pervarid või mõrtsuk-pervarid, aga ma ei tea, ei oska karta ja eks ma ikka ka vaatan, kelle vastu võtan. Paarile päringule olen eitavalt ka vastanud, sest ei tunneks end näiteks mugavalt kui kuu aega Türgi mees meiega koos elaks siin igapäevaselt. Aga muidu mulle hullult meeldib kui maja on rahvast täis. Alati on meeldinud. Kui me siia metsa kolisime, siis oli meil kogu aeg keegi külas. Mõnus on! Ideaalis loodan ma, et saame kunagi lähiajal siia ehitada väikese külalistemaja, mul on mõte ka olemas, milline see peaks olema, et külalistel oleks siin mõnus veeta üks tore Segasumma suvila puhkus.
Hakkasime eile sõbrannadega arutama, et mis paneb inimesi hetkel valima Eestimaa suvepuhkuse asemel puhkust Maltal/Türgis/Bulgaarias/Kreekas. On odav, saad viimase hetke pakkumise ja lähed, aga miks? Eesti suve on ju nii vähe ja kui see on selline suvi, siis on ju Eestis olla puhas nauding. Täna hommikul lugesin Marimelli postitust Bulgaariast – sain aru, et pole nagu midagi erilist, toit pole maitsev, aga kõhu saab täis ja odav on. Sama kumas läbi kommentaaridest, et rand ei olnud ilus ja midagi veel oli, mis ei meeldinud, aga odav oli. Esiteks – ma juba peaaegu, et tahaks mingile odavreisile, kus kõik on hinna sees, sest ma olen veendunud, et igas sihtkohas saab ka sellise paketiga reisi, mis ei tähenda vaid koledat randa, friikartuleid või villat basseiniga, aga teiseks ja palju olulisemaks küsimuseks jääb see sama küsimus, et miks praegu. Sombusel sügisel jaa, aga praegu. Imeilus ilm, sada üritust igale maitsele iga nurga peal ja odavreisi raha eest saab sellist toitu, millest vaid kõht ei saa täis, vaid mis ka pakub naudingut.
Tasuta meelelahutus ronib uksest ja aknast ise sisse.
Lõpetuseks vana hea klassika – Marek peab mu auto kallal nokitsema, et ma sõita saaks. Parem oleks kui ta selle korda saaks, ma ei suuda hommikul temaga koos tööle sõita. Ta räägib liiga palju.
Random loba lõpp.