Iga kuu oleme me umbes nädal-kaks viimased pool aastat Norras veetnud. 90% ajast suhtleme me norra ja inglise keeles, Idaga muidugi eesti keeles, aga tuttavate ja sõpradega käib suhtlus ikkagi teistes keeltes.
Iga kord kui ma Eestisse tagasi tulen võtab mul 1-2 päeva, et aru saada, miks kõik inimesed ümberringi eesti keeles räägivad. See on nii alati olnud. Tavaline. Ilmselt ei ole ma ainus, kel nii on. Natuke naljakas on aga hoopis seekordne olukord, kui ma olen reisil eestlasest kolleegiga. Omavahel räägime me muidugi eesti keeles, kuid kolme päeva jooksul olen ma poole ajast temaga tahtnud inglise keeles rääkida. Näiteks kõnnime ja kõnnime, vaikuses, ja siis kui ma tahan midagi öelda või kommenteerida, teen ma seda inglise keeles. Automaatselt. Kõlab jube veidralt ja nats sellise ajuvaba poosetamisena, aga ma ei saa sinna midagi parata.
Mõtlen nüüd, et kui minul juba on keeled sassis, siis pole ju ime, et Idal ka (eriti kui ta veel beebim oli) keeled sassi kippusid minema. Ka mingi naljaka oma loogika järgi. Kodus Norras rääkis ta meiega eesti keeles, aga Eesti koju jõudes hakkas norra keeles rääkima. Ju tema aju registreeris ka mingi muutuse, mille loogikast mina täpselt aru ei saanud.
Anyways, to the airport now. Home and summer is waiting!
Tean seda olukorda. Olles elanud viimased 5 aastat inglise keelses keskonnas, ei ole tundmatud olukorrad, kus A) Eestis olles hakkan sõprade/perega inglise keeles rääkima; B) UK-s olles hakkan oma eesti sõbrantsiga inglise keeles rääkima ja ta vastab ka inglise keeles :D; C) räägin lapsega ühe lause eesti keeles ja hops- järgmise lause elukaaslasega inglise keeles. Aga seda pean tunnistama küll, et mõtlen pigem inglise keeles ja tunnen mugavamalt/suupärasemalt just seda keelt kasutades.
No kui keelekeskkonnas elada, siis on mu meelest täitsa loogiline, et hakkad kohalikus keeles rääkima ja see keelte sassi ajamine on ka vist omamoodi paratamatus. Meil on Norras eesti-norra-soome-poola-inglisekeelne keskkond ja siis aegajalt on päris naljakas, kuidas ajame sassi, et kellega, mis keeles rääkida parasjagu
Ma olen viimased pea 3a elanud nüüd Soomes ja viimased ca 2-3 kuud suhelnud väga palju inglise keeles oma välismaiste sõprade tuttavatega ning täitsa ausalt – peas on mõni päev kõik 4 keelt, mida ma oskan, täiest segamini. See on nii veider tunne aga ma täitsa saan aru sellest tundest ja kohati on see veidi frustreeriv aga samas on parajalt lõbus ka 🙂
jap, lõbus on ka, aga mõnikord mind ajab ikka nii närvi, et ajan sassi sõnad, mis on sarnased eri keeltes ja siis tekitan mingi oma segakeele. Nt ütlen, et “snow Smelts” ja “snö melter”, sest aju ei registreeri, kummas keeles kumb sõna õige on