Tundub, et minu näol on tegu kerget sorti Stockholmi Eesti segakoori fänniga, sest juba kolmandat korda olime me Idaga platsis. Seekord siis kuulamas kevadkontserti, kus kõlasid laulud perioodist 1970-1980. Ma küll alguses kirtsutasin nina, sest 1970-aastad on isegi minu jaoks liiga kauged, kuid tegelikult selgus, et ettemängimisele tuli suur osa mu lemmikuid Eesti muusikas. “Julge laul”, “Rahu”, “Ilus oled, isamaa”, “Naer” ja “Vana Vaksal”. Ma loodan, et ma nüüd nimesid sassi ei aja, aga “Vana vaksali” solist Linda Aus oli võrratu. Emme oli ka võrratu. Luges Doris Kareva luuletust ilmekalt nagu õpetaja…Aa oot, ta ongi õpetaja, nii et ses mõttes loogiline. Minu lemmikluuletust luges. Seda pattude oma – “Suured patud tehakse suvel, siis, kui südamed sulavad. Siis, kui meeldegi enam ei tule, et kas vanemad lubavad. Ega päriselt olegi pattu,see saab suviti selgemaks veel.”
Koorist ja kontserdist ma seekord pikemalt rääkima ei hakka. Kui ma ikka kogu aeg kontserdil kohal käin ju mulle siis ikka meeldib. Seda olen ma varem ka öelnud. Muusikast ei tea ma suurt midagi, et kas keegi laulab mustalt või mööda või kui emme küsib pärast, et kas ma aru ka sain, et tal sassi läks, siis mina olen vale inimene täiesti sellele küsimusele vastama. Ma kuulen küll kui keegi täiesti mööda laulab, aga et ma koore oskaks väga hinnata…Lihtsalt mõni meeldib ja mõni ei meeldi. Stockholmi Eesti segakoor on mõnusalt kodune, selline sõpruskond, kes naudib kokkusaamist, esinemist ja valib alati hea repertuaari. Kaasahaarava. Ma ausalt soovitan nende tegemistel silm peal hoida ja võimalusel kontserte kuulama minna.
Aga tegelikult tahtsin ma rääkida laulusõnadest. Minuga on tihti nii, et ma laulan ja ümisen mõnest laulust mingit rida või refrääni kaasa ja üldse ei mõtle sõnade peale. Esimesena tuleb mulle meelde Trafficu “Für Elise”. Mulle õudselt meeldib see laul. Aga olete te kunagi selle laulu sõnasid analüüsinud? “Tagatoas närtsind lillega vaas,
lahti nööbitud kleit on voodi ees maas. Tüdruk teki all liikumatu,loodab saada päästetud.” Mida need sõnad tähendavad? Kas tüdruk on süütu, lebab hirmunult ja loodab, et esimene vahekord on midagi sellist, mis ta “päästab”? Millest päästab, ma ei tea. Sellest, et ta on sõbrannade seas viimane süütu? Või on tüdruk narkootikumidest üledoosi saanud ja lamab hirmunult? On ta vägistatud? Mis temaga juhtus, et ta seal teki all hirmunult lamab?
Ja siis R.Sepperi ja P. Tettersoo kirjutatud “Linda”, mis ka kontserdil esitamisele tuli, sõnad. Me kõik teame ju sõnu “Linda, linda, plaks, plaks, mu linda, plaks, plaks…” aga rohkem? Emme õppis eile sõnu ja küsis, et mida see “Said sa tunda kuivõrd vastik on maik, ärkad üles ning sul võõrad ümber, läind on unelm millest rõõmu sa said” tähendab? Maik? Miks tal vastik maik on? Kus ta ärkas? Mis võõrad? “Grupiseks,” vastasin ma emale. “See laul on grupiseksist.” Linda tantsis baaris, jõi rohkem kui pidi, ütles “jah” kui oleks pidanud ütlema “ei”, läks kaasa “unelmaga, millest ta rõõmu tundis”, ärkas siis hommikul üles, suus alkoholipäkapikud, unelm kadunud ja ümberringi vaid võõrad, keda ta ei mäleta. Linda on täielik elupõletaja. Olete te kunagi selle laulu sõnade peale mõelnud?
Ja lõpetuseks tuli mulle meelde veel üks mu lemmiklaul. “Suusabaasis on tantsupidu”. Jällegi sõnadesse ma alguses ei süvenenud ja kuulsin siis korraga, et “juba siis olid klahvid sul kollased, hääl kui armstrongil katkev ja kähe, juba siis näisid üdini tülpinud
ega meie sind sõtkunud vähem.” Ega mina ei saanud esimese hooga aru, et laul on klaverist. Ma arvasin, et suusabaasis on pidu ja keegi kollaste “klahvidega” piduline saab peksa. Mõtlesin, et isver kui julm laul. Ja veel Kalmer Tennosaar laulab.