Õhtul Idale head ööd musi andes tuli mulle meelde üks ammune teema, mille kohta ma arvamust avaldada tahtsin. Kas lapsele tohib suule musi anda. Ma olen aru saanud, et see on selline teema, kus arvamused jälle mustaks või valgeks jagunevad.
Mina tahaksin öelda, et ei ole kõik must ja valge. Meie jaoks näiteks ei ole mitte midagi loomulikumat kui Idat musitada ja kallistada. Mõnikord anname me musi suule, mõnikord põsele, mõnikord laubale, mõnikord üle terve keha. Ma ei saa kuidagi nõustuda, et lapse suule musi andmises saaks olla midagi seksuaalset. Lapse musitamine ja kallistamine on hoolivuse ja armastuse näitamine. Ma olen veendumusel, et selline suhtumine aitab lapsel kasvada selliseks, et ka tema julgeb oma tundeid väljendada ning ei pea lähedust imelikuks või ebamugavaks. Kui see mingis vanuses muutub talle ebameeldivaks, küll me järgi jätame. Ja musil ja musil on minu arvates ikka väga suur vahe. Lapse suule annab iga vanem teistmoodi musi kui oma elukaaslasele. Kõik siin maailmas ei tiirle seksi ja seksuaalsuse ümber. Asjad muutuvad ajas ning vastavalt olukorrale.
Võtke kasvõi imetamine. Mingi hetk on see nii emale kui lapsele kõige loomulikum tegevus, aga laps, keda on imetatud, ei jookse ju tänaval võõra inimese juurde ning ei hakka piima nõudma. Samuti eeldan ma, et keegi ei näe imetamises midagi seksuaalset. Ei ole ka suule musi andmine midagi teistmoodi. Meie, täiskasvanud, oleme rikutud mõttemaailmaga, lapse jaoks on asjad poole lihtsamad. Imetamine = söök, musi = hoolivus ja armastus.
Alles hiljuti Idaga rongis sõites hakkas ta igavuse peletamiseks igasugu asju välja leiutama. Muuhulgas tegi ühe käe pöidla ja nimetissõrmega ringi ja hakkas teise käe nimetisõrmega sealt seest kala püüdma. Aeglasemalt ja kiiremini. “Issand, mida ta teeb, kust ta midagi sellist on õppinud?” mõtlesin ma hirmuga. Aga mida ta siis tegelikult tegi? Püüdis kala! Täiesti loogiline. Vaid mina nägin selles liigutuses midagi muud, sest täiskasvanute maailm…
While kissing Ida good night, I remembered something from long ago that I wanted to give my opinion of. Can you kiss your child on the mouth? Seems like this is yet another topic where the opinions are divided strictly into two – black and white.
I would like to say, that not everything is black and white. For us, there is nothing more natural than kissing and hugging Ida. Sometimes we kiss her on the mouth, sometimes on the cheek, sometimes on the forehead and sometimes we cover her whole body with kisses. I cannot agree with the statement that kissing your child on the mouth is something sexual. Kissing and hugging your child is about showing you care. In my mind that kind of attitude helps the child to grow up to be a person, who is not afraid of showing his/her feelings and doesn’t think closeness is weird and awkward. If at some point this becomes uncomfortable for her, of course we will stop. And there is a big difference between a kiss and a kiss. Every parent kisses his/her child differently compared to the partner. Not everything in this world revolves around sex and sexuality. Things change in time and according to situation.
Take for example breastfeeding. At some point, that is the most natural activity for a mum and baby, yet a child, who has been breastfed, won’t run to a stranger on a street and demand milk. I would like to think that people don’t see anything sexual in breastfeeding. Therefore, kissing on the mouth is no different. We, adults, have dirty mind, everything is much simpler for a child. Breastfeeding=food, kiss=care and love.
Not long ago, we were sitting in a train and to chase boredom away, Ida started to invent different things to do. Among others, she made a circle with a thumb and index finger and started to catch fish from that circle with her other index finger. Slower and then faster. I was only thinking in fear, “Oh my god, what is she doing, where has she learnt anything like that?” But what was she actually doing then? Fishing! How logical is that. Only I saw something different in that movement, because you know, adulthood…