Mulle on erinevatest blogidest silma jäänud, et igal korralikul blogijal on oma psühhopaat. Mind on ka ähvardatud ja sõimatud, aga need on ikka olnud pigem seda tüüpi, et kellelgi on olnud oma paha tuju välja elada ja kes ikka sobib paremaks peksukotiks kui üks blogija. Nüüd on aga mul ka oma isiklik psühhopaat.
Minuga ei suhtle, aga suhtleb minu tuttavatega, räägib minust. Ma olen tema tegutsemisse suhtunud huumoriga, sest no ei ole väga adekvaatne jutt. Täna aga kirjutas mulle üks vana tuttav, et teda tüütab mingi poolsegane ja hüsteeriline naine. Ma täpsemalt ei hakka selgitama, miks ja mida, aga korraks tekkis hirm küll. Ei, mitte ähvarduste pärast, see on naljanumber, aga hirm, et pärast ongi tegu mingi hulluga. Ebastabiilse inimesega. Tema käitumine on meid palju mõtlema pannud, et päris korras ei saa tal kõik olla, aga kui juba inimene, kellega ma aastaid ei suhtle, hakkab kirju saama, nii et peab mulle teada andma, et mingi hull talle kirjutab, siis no ma ei tea. Tahtvat minu ülemustele kirjutada. Mida? Miks? Aga väike vihje – minu ülemus olen mina ise. Ja teine vihje – äkki peaksin hoopis mina tema ülemustele kirjutama? Tema ametikohale minu arvates ebastabiilne inimene ei sobi, võib olla peaksin mina neid hoiatama?
Ja kuna ilmselgelt see inimene loeb mu blogi, siis ma nüüd ütlen ka siin, et lõpeta ära, ela oma elu. Kui see susimine ja ähvardamine ei lõppe, siis ma panen need kirjad ja sõnumid siia üles, mis mulle saadetud on. Minul ei ole midagi karta ega ka kaotada. Aga kas sina tahad, et sind kõik hulluks pidama hakkaks?
Just see on põhjus miks oma blogis ei tohiks oma lastest pilte panna ha nendest liigselt lobiseda . Samuti võiks saladuses hoida oma elukohta ,laste lasteaeda jne .
Anyway Meili aadressi järgi peaks ju kuskilt psühhi elukoha välja saama nuhkida ? Ma arvan et sel juhul mine koputa uksele ja küsi kenasti milles probleem on. Tavaliselt need kõige suuremad viraal-psühhid on päris elus hallid hiirekesed ,usun et ta ehmataksnsind nähes ja paluks andestust 😃
Ma tean väga hästi, kes see psühh on ja kus ta elab, voiksin minna küsida ka, et milles probleem, aga tegelikult tean seda ka. Täitsa hull lihtsalt, pealt näha nunnu ja armas, aga tegelikult salahull
Kui ta edasi susib, siis muidugi pane ta “autahvlile”.
Ülemusele teada andmine pole ka paha mõte.
Ainult et kust sa tead, kas ta jamab edasi või ei, kui sinu endaga ta ei räägi – sinuni ju tagasi päris iga jutt ei jõua. Kes teab, mis pasamäega ta hakkama saab enne, kui see sinu kõrvu jõuab.
Mul on ka üks selline. Aga mitte blogimise pärast, vaid selleks, et meie peres ongi üks selline psühhopaat.
Tavaliselt ma anonüümselt ei postita, aga sel teemal küll – sest meie psühho on võidumees. Kes see kõlapinnata mitteblogijat ikka kuulaks.
Ta ei saa mulle mitte midagi muud teha kui selja taga minust halba rääkida. Sellega olen ma aastatega juba harjunud. Või noh saab midagi veel teha jah, aga selles küsimuses saab vaid loota täiskasvanud inimeste kainele mõistusele.
Mul on kuidagi lihtsalt hirm, et pealtnäha nii armas ja nunnu inimene hoopis hull tundub olema. Parem vastupidi nagu minu puhul – tundun ehk blogi põhjal hull, aga tegelikult olen täiesti tavaline inimene.
Jah, minu psühh on mu eksmehe uus elukaaslane – kusjuures proua ei räägi isegi eesti keelt. Aga sellest pole lugu, sest googletranslate aitab. Eelmisel suvel panin Twitterisse paar Eesti looduspilti ja kirjutasin juurde “ma pole turist, ma elan siin…” Sain sõimleva kirja, et olen rassist, sest see on solvav kõigi Eestit külastavate turistide suhtes. Kui kritiseerin mõnd üldist sotsiaalset probleemi, siis vihjan, et ta on halb ema jne
Nüüd on pea 4 aastat lahkuminekust möödas, aga kardan, et olen endiselt lubi all. Vahepeal hakkasin suisa veidi kartma 🙂 Kuigi tegelt olin mina ju selles loos underdog. Aga issanda teed ja inimesed on imelikud.
Isver, see on küll kereglt öeldes imelik, et keegi viitsib endist naist luubi all hoida. Ma tean ka tegelikult selliseid frukte, st tuttavate juttude põhjal, ja hirmuäratav on see küll. Arusaamatu ka otseloomulikult.
Ma alguses ka ei uskunud, aravsin, et kogemata, aga lõpuks sain aru, et midagi juhuslikku seal polnud.
Mina ei saa sellistest asjadest aru. Tean inimesi, kellel on eelmisest elust lapsed ja uued elukaaslased ei luba vanade elukaaslastega suhelda armukadedusest. Minu meelest on täiskasvanu tunnus, et inimesed saavad omavahel viisakalt ja tsivilseeritult suheldud, eriti kui on ühised lapsed, aga issanda loomaaed on tõesti kirju
Ma ka enne ei teadnud. Vähe sellest, et eks tohtis ainult järelevalve all minuga rääkida (ma ise tegelt ei soovi ka suhelda), keelati mul ka eksi vanematele jõuludeks ja sünnipäevaks õnne soovida. Sest proua arvates “ma mõjutan sugulasi liiga”. Olgu öeldud, et mõnega neist pole mul praktiliselt ühist keeltki. Issanda loomaaed on tõesti suur ja lai. Aga kiunub ikka see koer, kes kiviga pihta saab, nii et ilmselt on sellistel nimestel miski oma patt või vajakajäämine, mida nad siis teistele projitseerivad või oma rumaluse tasemel mõtlevad.
Pigem ikka skisofreenik kui psühhopaat. Kahjuks vaimseid haigusi on palju ja kevadeti-sügiseti need ägenevad.
Jap, pigem tõesti tundub skisofreenik, kes ei suuda ära otsustada, kas vihkab mind või tahab suhelda, kas on solvunud või solvatud, kas mind kohtusse kaevata või sõbraks saada.
To ritsik, miks need vaimsed häired kevadel- sügisel ägenevad? Mul endal ka üks selline sugulane. Talvel kõige rahulikum.
Ilmselt seoses valgusrežiimi muutusega: sügisel algab pime masendav aeg ja kevadel tõmbab intensiivistuv päike kõik hormoonid korraga käima.
hakkasin kirjutama, et mul pole ühtegi – ainult normaalsed lugejad-kommenteerijad ja tuttavad-sugulased… aga siis tekkis mul kuri kahtlus, et äkki olen hoopis mina nende psühhopaat. äkki peaks laskma end kuskil perekoolis diagnoosida?
Jaa, perekooli diagnoos käib asja juurde