Vaatasin täna tuttavated pilte kevadlilledest ja sulanud lumest ning ei osanudki muud mõelda kui, et mina siin mõtlen, et kas peaks munapühade ajaks endale veel suusapüksid soetama, et õues võimalikult mugav ja soe oleks, saab Eestis juba päevitusriideid välja otsida. Ma muide väga tihti istun juba märtsis suvel õues Ussipesas ja lasen kevadpäikesel oma lumivalgeid jalgu päevitada. Kevadine päike on nii mõnus mu meelest.
Samas ega lume olemasolu ei takista sama ka siin tegemast. Täna ma natuke seda tegingi. Ja lumes oleks palju mugavam olnud kui mul oleks suusapüksid. Maihaugenisse tulnud norrakad olid traditsiooniliselt varustatud võileibade ja kakaoga, et võimalikult kaua värskes õhus vastu pidada. See pühapäevane “ut på tur” traditsioon on ikka tore.
Muide Lillehammeri künkad on nii libedad, et kõige lihtsam moodus liikumiseks ongi pepukas. Inimesed ehk vaatavad natuke imelikult kui mööda tänavaid alla kulged kiljudes, ent vähemalt on kindel, et ei murra jalgu ära.
