Mulle hüppas Facebookis ette Eesti Blogiauhindadele registreerimise kutse. Ei tulnud üllatusena, ma olen niikuinii juba öelnud, et ma kavatsen kandideerida, mulle lihtsalt tuli meelde,et osake minust tahtis Playnupu teemal veel sõna võtta, aga mõtlesin siis, et ah pekki, las jääb, sest nagu midagi kritiseerid, oled ju kade ja no ei viitsi kogu aeg kade olla.
Siis aga scrollisin oma Instagrami feedi ja vaatan, et Henry näitab oma Playnupu “parima kirjatüki” auhinda, mis tollelt samalt Playnupult saadud. Uhkusega. Et keegi ei tahaks mulle sõnu suhu panna, et ka tema peale kade olen, siis teate, täitsa ausalt arvan ma, et Henryl on Eestis üks parimaid, kui mitte parim blogi. Meelelahutuslik pereblogi, poliitiliselt korrektne, aga mitte kuiv. Kirjastiil on mõnus ja ma üldse ei imesta, et ta armastatud on ja parima kirjatüki auhinna sai. EBAl sai ka eelmisel aastal aasta blogi auhinna. Väljateenitult. Ei ole kade, käsi südamel ei ole.
Ei ole kade ka Malluka peale, sest olgugi et ma ei nõustu ilmselt 90% tema tegudega, siis ka tema on ilmselt oma “aasta blogi” vms auhinda väärt, selles mõttes, et wannabe´sid on palju ja kõik tahavad jubedalt feimi ja sulli, aga on vaid üks hull, kes kogu oma elu on julgenud netti laotada ja seepärast ka armastatud/vihatud on. Ei ole tal vaid vedanud, nats on kirjutamiseks annet ka, olete nõus? Isegi kui te ei ole nõus tema kirjutatuga. Temagi näitas oma auhinda. Uhkusega.
Mis minus aga tekitas küsimuse on see, et kuhu jäi see “ma-ei-vaja-auhindu-ma-ei-taha-auhindu-mulle-on-parim-auhind-teie-kommentaarid-suhtumine”? Korraga oli hea ikka tunnustus ka saada ja parimaks nimetatud saadud. Milles ei ole mitte midagi halba, blogija on edev loom oma natuurilt, aga nagu 5B. Üks kord ei ole vaja, teine kord on äge.
Okei, saime aru, et EBAl ei taha inimesed osaleda, sest ei taha end korraldajatega siduda ja blaadiplaadiblaa. Ma vaatasin natuke Playnupu pilte (tänu lingile Perekoolis. Ka keegi ei saatnud, ise käin vaatamas, keda siis parasjagu tambitakse. Hetkel kaklevad käod omavahel. Lihtsalt FYI, kui teid huvitab) ja mõtlesin nende kahe ürituse peale.
Playnupu taga on Swedbank, mis tähendaks, et üritus võiks olla ju täitsa vinge. Auhinnad, värgid-särgid. Ometi jäi mulle piltidelt mulje nagu oleks see mingi alaealistele mõeldud üritus, mis on kuidagi hädiselt välja kukkunud. Ei tegu ega nägu. Võitjate seas jäi mulle mingi Tussisööjate duo silma. Jah, just nime pärast. Võtsin oma vanainimese julguse kokku ja kuulasin nüüd ära 2,29 minutit nende podcastist. Päriselt? Selle eest antakse auhindu? Kui juba julgeks siin läksin, siis võtsin lahti ka ühe võitnud juutuuberi. Hensugustu vms. Ilma naljata, ma tunnen end hetkel nagu dinosaurus. Ei mõista, ei mõistaaaa… Ja ei mõista ma seda Playnupu haipi. Milles see sisu oli, mille pärast (kvaliteet)blogijad Playnuppu taevani kiitsid? Ainult see, et kaasatud oli žürii?
Ühesõnaga, mis ma tahan öelda. Eelmisel aastal sain ma EBA arvamusblogides neljanda koha. Ebapärlikarbi, Vegani päevaraamatu ja (vist) Nullkulu järel. Väärikas seltskond ja au neljandaks jääda. Kuidagi mõnus tunne. Iga kell oleksin ma pigem sellises seltskonnas neljas, viies, kaheksas, kümnes, kolmeteistkümnes kui tussisööjate ja hensugustude seas esimene. Mu meelest on see EBA boikoteerimine ja Playnupu kiitmine ikka nii absurd. Kui tahad auhindu, osale mõlemal üritusel, kui tahad “vaid lugejate kommentaare”, siis ära osale kusagil. Veelgi hullem sellest on hala, issand ma ei tea, kas mul on mõtet kandideerida, ma nüüd võidan võib olla sellepärast, et “suuri tegijaid” ei ole. So what.
Ma olen nõus ühe oma blogilugejaga, kes kirjutas mulle: “/…/aga jahuda mingist kvaliteedist ja ürituse eetilisusest on täielik bs. Sellest võeti osa ainult selle pärast,et Marimelle boikoteerida ja nii lihtne see ongi. Ma tõesti ei arva,et inimesed,kes oma blogi hindavad ja nö sisu toodavad, Playnupust midagi võidaks. Lihtsalt üritus,kus lapsed “kuulsustelt” autogramme koguvad.”
Lasteaed. Isegi need blogijad, keda ma pean kvaliteetseteks (oh armas aeg andke mulle andeks selle sõna kasutus) sisutootjateks. Kui ma alles kirjutasin, et Marimell pangu oma leivad Playnupuga ühte kappi, siis nüüd ütlen ma vastupidi – kui Swedbank ei taha päris lasteüritust vaid korraldada, vaid päris sotsiaalmeedia auhindade galat, siis pange Marimelliga leivad ühte kappi. EBAle ennustan ma muide pikemat iga kui Playnupule. Playnupp võib muidu oma ürituse teha mõnes telekanalis lasteekraani ajal. Päriselt. Aga pange aga võrrandisse koostöö+ suurtoetaja + toetajad + lisage dinosaurused (tavalised kirjablogijad) + noored +zürii (küll leidub ka neid, kes viitsivad pildi ette saada 7368870 blogipostitusest) + rahvahääletus + loogilised ja lihtsad kategooriad, võtke kasvõi Norra blogiauhindade jagamisest eeskuju ja saame ühe korraliku ürituse. Muide, sel aastal jäi Norras aasta influenceri ja beauty-blogija auhind välja kuulutamata, sest võitjad ei tahtnud auhinda.
See ühel üritusel osalen, sest see on kvaliteetne ja teisel ei osale, sest ma ei taha auhindu, on tõesti ikka 5B. Eriti kui üritused on ühesugused. Üks “suvalistele väikestele blogijatele” ja teine “üritus, kus lapsed autogramme võtavad”. There. Ütlesin. Ei saanud mitte vaiki olla.
PS: Blogijad, ärge mulle privaatselt kirjutage, et tegelikult olen sinu arvamusega nõus, aga ei taha seda otse välja öelda.