Lugesin täna Pille blogist postitust blogijate välimäärajast. Täitsa humoorikad tähelepanekud neil keskmisest targematel inimestel seal Perekoolis. Aga kas mina kvalifitseerun PÄRISblogijaks? Vaatame järele:

1. Max keskharidus. Hehh, no ma ei tea. Minu arvates on tänapäeval ikka ka baka miinimumharidus, mis kõigil on – uus keskharidus. Mina olen oma tutvusringkonnas “keskharidusega”, sest 10 tuttavast kaheksal on magistrikraad. Mina oma bakaga uhkustada ei saa. Oli küll ka minulgi plaan magistrisse edasi minna, aga siis tekkis korraga justkui identiteedikriis – mida ja milleks edasi õppida? Ja nii ta jäi. Aga kui see ehk kaalu juurde annab, siis ma olen saanud mitu stipendiumi väljamaa koolidesse ja õppinud muu hulgas Skandinaavia kirjandust, kunstiajalugu ning lisaerialana suhtekorraldust. Aga samas on mul ikka vaid baka ja kuna ma võrdsustan selle moodsa aja keskharidusega, siis siin kohal 1 punkt mulle.
2.  Lagunenud perest pärit. Ehk siis eeldan, et siin peetakse silmas lahutatud vanemaid? Jälle punkt mulle. Olen tõesti lahutatud vanemate laps.
3. Noorelt ja väga noorelt emaks saanud. Pagan noh. MINA võin ju end ka praegu noorena tunda, aga kuna ma tean, et kägude jaoks olen ma ühe jalaga hauas, siis kahjuks siin jään punktist ilma. Lapse sain alles 33-aastaselt.
4.  …ja lapsi peab ikka nii 3 olema. TEOORIAS võiks mul tõesti isegi kolm last olla, aga tegelikkus on, et üle ühe minu kehast välja ei ole tulnud ega ka tule. Põhjuseid selleks on LIIGA palju. Egoism, laiskus, vanadus…Ajaa, magamatus selle ühegagi. Punktist jäin ilma.
5.  Auto juhtimisõigust pole. Ma reaalselt ei kujutaks ette elu ilma juhilubadeta. Maailm on nii piiratud. Mul on hetkel auto katki (üllatus-üllatus!), ma ei jõua ära oodata kuna see jälle sõidukorras on, nii et ma saaksin ise otsustada, kuna ja kuhu liigun. Aga punktist jäin jälle ilma.
6.  Välimuselt pigem tuustid. Kurat noh, mulle ikka üritatakse seda aegajalt selgeks teha siin kommentaariumis ja mujal, aga ei ole nõus. Ei ole nõus. Punkti annan raske südamega ära.
7.  Tööl pole käinud, enamasti. Tööle läksin ülikooli kolmandal kursusel. See oli mingi 2002. aastal äkki. Sellest ajast olen tööl käinud. Suurema osa ajast. Samas jällegi mitte alati klassikalises mõttes. Viimased viis aastat üheksast viieni pole tööl käinud, aga periooditi 24/7. Kas ma jälle ei saa punkti?
8.  Kõvad targutajad, tegelikult ei tea elust midagi, elukogemus puudub. Jah, jah, jah! Ma olen maailma kõige kõvem targutaja. Päriselt. Punkt mulle! Aga samas…elukogemust on mul ka. Mis me siis teeme? Aus oleks pool punkti?
9. Sisemiselt ka tuustid. Ma ei oska siinkohal end analüüsida, sest ma ei saa sellest punktist lihtsalt aru.
10. Meeste välimus pole oluline, aga no ma ei tea, enamasti ikka kõvasti annab soovida. Mina olen oma mehe välimusega väga rahul. Täitsa kenake. Meenutab Tarandeid. Kaarel Tarandiga aetakse teda ikka sassi või no mitte sassi, aga mõnikord on näha, et inimesed jäävad Marekit silmitsema. Siis jälle mõtleme, et no ju peeti jälle Tarandiks. Punktist loobun.

Oot, mis? Sain blogijate välimääraja järgi kümnest punktist kaks ja pool? Millest me räägime. Kägudel on õigus olnud. Ma võiks oma blogi kinni panna. Pole kuidagi blogija nime väärt!