Istusime esmaspäeval kõik koos teleka ees ja korraga hakkas Marek jõulukinkidest maurama. Et tema tahab pardlit. Ma pööritasin oma silmi nii tugevalt, et ma ausõna nägin oma aju. Pardlit? Kes tahab jõuludeks pardlit? 80-aastane onu Endel? Nojah, aga samas see on Marek. Ta kunagi tahtis sünnipäevaks tolmuimejat ka. Aga ma ei tea pardlitest MITTE MIDAGI. “Päris kingin ma sulle pardli”, ütlesin ma talle, “mis paganama üllatus see oleks.” Ja pealegi läheb see mu meelest samasse kategooriasse dušigeeli kinkimisega. Mitte et mul midagi dušigeeli vastu oleks, aga no ma ei tea…Ikkagi. “Mis üllatus?” imestas Marek, “ma teen su elu lihtsamaks. Sa teeks küll mu elu lihtsamaks kui sa ütleks, mida sa tahad.”
(kui ta loeks mu blogi, siis ta teaks, et ma kas tahan jõuludeks ca 7000 eurot või mitte midagi.)
Ma arvasin, et me oleme sellest east väljas, kus me ostame teineteisele asju, mida me lihtsalt tahame. Siis me ju võiksime koos lihtsalt poodi minna ja teineteisele asjad ära osta. Või ise osta. Marek ostaks endale pardli ja mina…issand noh…mina ostaks endale rasvaimu või uued hambad (viimaste jaoks ei jätkuks mul aga ka 7000 eurost, sest sain ühest hambakliinikust raviplaani maksumusega 9000 eurot. WTF mu suus siis toimub, nuuks). Mul on vaja uut lõhna, aga ma ei tea…ütleks Marekile, et mine palun poodi, osta mulle jõuludeks Versace Crystal Noir või Issay Miyake ja oleks siis jube rahul kingitusega. See ei ole ju kingitus? Või on? Tundub kuidagi nii random. Kingitused on ikka need kui ma ei tea, mis seal paki sees on. Nagu me neid jõulupakke teeme sõbrannadega. Iga päev avad ühe väikese paki ja üllatud. Väikesed, aga armsad asjad. Kingitused noh.
Ja läksin siis nüüd huvi pärast pardleid guugeldama. Jeebus, nagu raketiteadus. Esimene mille leidsin, maksis 179,99. Teine 32,49. Kolmas 99,99. Mille järgi neid valitakse? Mis neil vahet on? Kas nende kõigi eesmärk ei ole habet ajada või teeb 179 eurot maksev pardel midagi rohkem kui 32,49 maksev? Juba see on üks väga lihtne põhjus, miks ma never pardlit ei kingiks. Ma ei tunne nende hingeelu. Tolmuimejast saan ma veel teoorias aru ja oskan vajadusel ka kasutada, aga pardel…Kallis Marek, sa võisid küll sel aastal hea laps olla, aga usu mind jõuluvana kingikotist sa seda paganama pardlit ei leia. Lihtsam on sul endal poodi minna. Ja kui juba ostma lähed endale kingitust, siis mulle võid fööni tuua.