Mul on natukene nagu äsjasünnitanu tunne. Üheksa kuud sai magamata oldud, vahepeal oksendamiseni tüdinenud oldud, üle keha valutatud ja närveeritud, et beebi nö ilmavalgust näeks. Kaks nädalat tagasi nägigi. “Nabanöör sai läbi lõigatud,” naersid teised, aga täpselt nii oligi. Samas minu enda jaoks jäi midagi veel puudu. Ma teadsin, mis see on.
Nagu te ilmselt olete aru saanud, siis minu tööks või hobiks või mõlemaks on Eesti ettevõtetele klientide leidmine Skandinaavias. Seni olen ma tegutsenud ehitusvaldkonnas, aga juhuste kokkulangevus viis selleni, et ehitusest sattusin ma pesumaailma. Ma alustasin turu-uuringu ja saja tuhande pisiasja uurimisega, kui sai selgeks, et üks moodus turul nähtavaks saada on läbi blogijate, hakkas sobivate blogijate nimekirja koostamine.
Üks valikuid oleks kindlasti olnud Sophie Elise. Ma olen tema blogi aastaid lugenud. Pean tunnistama ausalt, alguses sellepärast, et tema üle naerda, sest teist nii roosat blogijat ei olnud minu silmad varem veel näinud. “Roosablogija” nagu teda kutsuti. Tõeline bimbo. Siis aga läksid aastad mööda, ma väga ei süvenenud enam tema blogisse (ju sai ära naerdud), aga Sophie Elise hakkas üha enam mulle “sisse peksma”. Ma hakkasin teda uuesti lugema. Ja avastasin, et roosablogijast oli saanud hoopis keegi teine. Munadega naine. Arvamusega naine. Oioi, kui vihatud, aga see ei takistanud tal olla see, kes ta oli ja öelda välja, mida ta arvas. Mulle jäid enim silma tema sõnavõtnud loomade ja pagulaste kaitseks. Lisaks meeldis mulle ta huumor. Oskus ka enda üle naerda. Ta tõestab, et “bimbo-välimuse” taga võib teinekord ka aju olla. Sellel tüdrukul on aju igatahes olemas. Ärge laske end välimusest petta.
Pole raske arvata, miks Sophie Elise oleks üks minu esimesi valikuid olnud. Esiteks 362 000 jälgijat instagramis. Teiseks 2015.aasta mõjuvõimsaim naine Norra meedias. Kolmandaks mitmeid blogiauhindade esikohti ja rahva lemmiku tiitleid. Ja nii edasi ja nii edasi. On täiesti uskumatu, KUHU on jõudnud üks 22-aastane tüdruk. Vot see on tõesti kadestamistväärt. Kui peaks blogimisega samad ambitsioonid olema. “Eeskuju”. Ei, mitte jutumärkides selle pärast, et ma ei arvaks, et ta ei oleks, vaid see on ta raamatu nimi. Loomulikult jälle hitt. Ühesõnaga kõik, mida see tüdruk puudutab on kuld.
Kuidas teenida blogijana 2,5 miljonit Norra krooni? Väga lihtsalt. Kui su blogipostituse hind on 60 000 NOKi (ca 6000EUR), siis lihtne matemaatika annab vastuse. Oli ilmselge, et see hind jääb Norra turul alles kanda kinnitavale ettevõtele liiga paljuks alla neelata. Ma loobusin mõttest promoda toodet läbi Sophie Elise blogi.
Samal ajal otsisin ma kliente. Sain ühe viisaka “ei” teise järel. Ühe potentsiaalse kliendiga tekkis mul aga kõhutunne, see on mind varemgi õigele teele juhatanud. Ta oli mulle kolm korda üheksa kuu jooksul “ei” öelnud. Tundes Norra ärikultuuri, siis ma rohkem teda tüüdata ei tahtnud. Andsin alla, aga registreerisin end tema uudiskirja saajaks. Hoidsin end kursis sellega, mida ja kuidas ta reklaamib. Peale üht uudiskirja nägemist tekkis mul mõte, ma võtsin riski ja kirjutasin talle neljas kord. Sain vastuse, et see pakuks huvi ja juba paari nädala pärast läks teele proovitellimus. Ma ei tea, kas see oli kõhutunde, juhuste kokkulangevuse või töö tulemus, aga sel ei olegi tähtsust.
Ja siis täiesti ootamatult kirjutasid nad, et kuna nad tegid Sophie Elisega koostööd juba siis kui ta veel kuulus ei olnud ning ta hakkab agenti vahetama, said nad tema blogireklaamiks superpakkumise. Siiski piisavalt krõbeda, et üksinda see tellida. Aga kui kampa lüüa, siis oli see hind täiesti söödav. Ma ei suutnud seda uskuda. Ma olin üheksa kuud mõelnud, kuidas saaks Norra nr1 blogis (mis on nr1 ka oma sisult) oma toodet reklaamida nii et hapnik kinni ei jääks ja siin see võimalus oligi. Peale kolme ei´d ja üheksat kuud mõtlemist avanes võimalus.
See kõlab veidralt, aga ma ootasin 4.12 nagu laps jõule. Ma tahtsin näha, millised tooted Sophie Elise valib. Refreshisin täna kuus korda oma Insta feedi et näha, kas juba on postitus. Ja siis see tuli! Mul oli nii uhke tunne.
Sophie Elise postitus ilmus blogis umbes kell üheksa. Kaks (!!!) tundi hiljem sain ma kliendilt kõne, et kaupa on juurde vaja, sest pood on tühjaks müüdud. Saate aru! Kell pool 12 õhtul pidime me hakkama kiiruga kaupa juurde tellima, sest ÜKS postitus tekitas kliendi laos kaose!
(Liiga palju infot, aga mul on samad aluspüksid hetkel jalas:D)
Ma ei tea, kui palju ma Norraga edasi tegelen, aga mul on nii hea meel, et üks “ükssarv” sai kinni püütud. Teist lähen ma püüdma juba paari päeva pärast.
PS: Kui sa tead kedagi, kes teab kedagi, kes oskab norra keelt ja armastab turundust, siis BonBon Lingerie´l on sellisele inimesele tööd pakkuda. Norras. Vaadake FB-st järele.
Päisefoto: http://sophieelise.blogg.no/