Site icon Eveliisi eluviis

11.päev: rahakott

Advertisements

Ma ei tee enam nalja kui ma ütlen, et mul on midagi tõsist viga. Ma ei ole pea kunagi midagi kaotanud, aga paar aastat tagasi muutus tavaliseks, et ma kaotasin kodu ja poe võtmeid. Vähemalt kaks korda jätsin ma need poe ukse ette ja ajasin neid meeleheitel taga poest seest, olles kindel,et need on mõne kliendi kotti kukkunud,  vähemalt kaks korda pidi Marek koju tagasi sõitma, sest ma olin poevõtmed maha unustanud, vähemalt kaks korda avastasime me koduukse ees, et koduvõtmeid pole. Lillehammeri, kus mul pood oli, ja hytta vahemaa oli umbes 30 km.

Nüüd olen ma stabiilselt hädas olnud kaardide ja rahakotiga. Ma olen kaardi maha unustanud, ma olen kontod blokkinud, ma olen raha valele arvele kandnud, ma olen aegunud kaardi kaasa võtnud, ma olen rahakoti korduvalt maha unustanud.

Eile pidin ma sõitma Oslosse kohtumisele. Istusin kenasti autosse ja kütust näitas, et on veel 160 km jagu ehk siis loomulikult ei hakanud ma KOHE Lillehammeris kütust võtma. Ma sõitsin 60 km ära ja keerasin siis tanklasse. Mis ma avastasin? Loomulikult ei olnud mul rahakotti kaasas. Ma ei suutnud end ära vanduda. Muidugi pidin ma ju tagasi keerama, sest 360 km ei sõida ma kuidagi ära 100 km jao kütusega.

Õnneks sai kohtumise pidada ka Skype teel, aga no siiski. Ma ei tea, mis värk selle rahakoti ja kaartidega on viimasel ajal.

 

Exit mobile version