Ma tean, et mu lasteaiateemalised postitused kütavad alati kirgi ja seepärast tahan ma kõige pealt öelda, et ma üldistan, ma tean, et on erandeid, kuid minu arvates vajab Eesti lasteaiasüsteem muudatusi, ja suur osa minu kriitikast on tegelikult suunatud lapsevanematele. Kui see öeldud, tahan ma öelda, et lapsevanemana on mul siiralt kahju, et mu laps ei saa käia Norra lasteaias, ausõna, koli või lapse pärast Norra tagasi.
Eestis lasteaiasüsteem on minu arvates veider kombinatsioon vanaaegsest iganenud traditsioonist ja edukultusest. Asju tehakse “nii nagu alati on tehtud” ja “see on meie traditsioon” ning ” ei saa võrrelda Eestit ja Norrat, kuidas sa aru ei saa”. Lisaks hakkab juba lasteaiast pihta lapse õpetamine. Minu jaoks ei ole lasteaed eelkool. Lasteaed peaks olema koht mängimiseks. Ma ei saa aru, miks peaks kolmeaastane oskama lugeda, kirjutada, matemaatikat, geograafiat, inimeseõpetust, religiooni, miks ta ei või kõige sellega oodata kuni ta kooli läheb? Ah jaa õigus, kui ta seda kõike ei oska, inglise ja soovitavalt ladina keeles, siis ta ei saa ju eliitkooli sisse. Ja see on ometi kõige alus! Jah, muidugi ma liialdan, aga ma lihtsalt vaatasin, milline on Norra lasteaia päevakava. Ehitasime maja, mängisime liivakastis, läksime kell üheksa õue ja päeval olime ka väljas. Kui ma Ida täna kell üheksa lasteaeda viisin, jooksid pooled lapsed ( suuremad ja Idavanused juba õues ringi). Lapsed on lapsed! Õppimiseks, selliseks päris õppimiseks, on aega terve elu. Sellega ei pea alustama beebieas. Ei võida see, kes kõige esimesena mähkmevabaks sai, kõndima hakkas, rääkima hakkas. Ausalt!
Jumal, kus ma tunnen puudust sellisest garderoobist, kus on olemas riided igaks ilmaks. Keegi ei tassi iga päev riideid koju ja keegi ei pea muretsema selle pärast, et midagi jääb maha.
Täna oli ilus ja kuiv ilm, sellest hoolimata sain ma tagasi määrdunud lapse, sest kedagi ei huvita, kas ta jope ja püksid jäävad puhtaks. Ükski vanem ei tule selle pealegi, et õpetajale öelda, et hei kuule, miks sa ei jälginud mu last, kuidas ta nii must on, kuidas me niimoodi koju/poodi/autosse/linna läheme. Lasteaiariided (kallite brändide või suvaliste supermarketite omad) on lasteaiariided. Note to self: eelmisel sügisel ajasin ma Idale taga fliis/villa/vms kombet talveriiete alla, mis oli Eestis üsna keeruline ülesanne. Osta homme Skogstadist ära fliiskombe! 20 eurot ja riietamise mure lasteaias lahendatud.
Lahkumine oli lasteaiast oli ikka jälle kurb. Kõikide sõpradega oli vaja mu eest ära joosta, sest “emme sa tulid liiga vara” ja kõiki kallistada, sest “ma tahan talle ja talle ja talle ka head aega öelda”. Õnneks aga olid emotsioonid metsas vorstide grillimisest ja sõpradega matkamisest nii laes, et mul õnnestus ta vahvli ja pruuni juustuga (jeesus, mis laps, et ta võib seda koledat juustu kilode kaupa sisse ajada!) ära linna meelitada.
Aa, ja kõige olulisem! Ma ei pidanud lasteaias jalanõusid jalast võtma ja keegi ei vaadanud mulle viltu.
Ma ei liialda kui ma ütlen,et kui mul oleks natuke rohkem teadmisi ja natuke rohkem finantse, siis ma teeks lastele Eesti ka sellise “Norra lasteaia”. Kuhu ilmselt ükski vanem oma lapsi ei tooks, sest kuidas nad siis algkooli sisseastumiseksamid ära teeksid ja teiste lastega võrdsed (või eelistatavalt naabri lastest paremad) oleksid kui nad päevad läbi vaid metsas müttaks, liivakooke teeks ja lugema ei õpiks.
Mina unistan ka iga päev metsa lasteaiast. Lotovõidu taga seisab hetkel:). Viisin oma lapse sel aastal hoiust lasteaeda ja tunnen igal sammul, kuidas teda seal standardiseeritakse. Kõik neljased peavad oskama seda/teist, see oli meil eelmise aasta programmis. Ja see uskumatu 45 minutiti hommikust õueaega ajab lihtsalt nutma. Numbreid ja luuletusi saab vabalt ka õues õppida.
Ühtepidi on mul hea meel, et ma ei ole ainus, kes näeb probleemi, aga teistpidi tahaks ma, et mul ei oleks õigus, et ma oleks lihtsalt “üks hull”, kes head süsteemi lihtsalt ei mõista.
Meil Eestis täitsa üks selline lasteaed olemas! Õues söömine, õues magamine, matkamine, vihmaga õues lompides hullamine- you name it! Täitsa olemas! Teadmiste omandamine käib läbi mängu ja eliitkooli rahvast ei koolitata. Ja võin öelda, et enamus vanemad rahul ja kiidavad.
Aga selline lasteaed hakkab pihta juhist ja suurem osa lasteaia juhte on ajast ja arust ning uuendused on suur no-no. Samuti on palju nö vanakooli õpetajaid, kes kohe üldse ei taha aru saada, et laps ei pea istuma laua taga ja töölehti täitma. Sama asja saab “õppida” ka metsas matkades.
Aga eks ootame ja loodame, et meilgi neid lasteaedu rohkem kui üls tulevikus on!
Jah, kas see lasteaed ei ole mitte Tartus või kusagil seal kandis? Jube vahva, et selliseid lasteaedasid juba on, aga kahju, et veel liiga vähe.
Ma tean ka seda lasteaeda Tartus, mis lodjakojas tegutseb. Aga see on täiesti vanemate omaalgatusel kokku pandud suure tahtmise toel, mitte süsteemist välja kasvanud. Nad on ka just Norrast palju inspiratsiooni saanud. Samas arvan just et läbi mängu seal rahvast justnimelt eliitkooli koolitataksegi :), vähemalt need lapsevanemad, keda sealt tean, on parajad kuldajud 🙂
Täitsa Harjumaal. Jüris siis täpsemalt.
Kuidas Idal norra keelega lood on?
Ta saab ikka lihtsamast norra keelest aru, aga ise ei räägi. Peab rohkem keskkonnas olema, aga keel iseenesest on peas täitsa kenasti olemas.
Aga mõtle meie lasteaiasüsteemile teisest küljest. See on siiski lasteaed, kus joonistatakse ja voolitakse ja magatakse lõunaund. Ja kui laps on väsinud siis võid ta vabalt koju jätta. Erinevalt neist arenenud riikidest, kus 4-5-aastasena kooli minnakse, lõunat magada ei saa ning põhjuseta puudumise eest saavad vanemad rahatrahvi.
4-5-aastane ei vaja lõunaund kui ööuni on 11-12h. 😉
Minu laps käib ühe sellise arenenud riigi koolis ja ma ei vahetaks seda mingi hinna eest Eesti kooli või lasteaia vastu ära. Siin lõpetabki enamus lapsi 2,5-3 aastaselt vabatahtlikult lõunauned ära, aga siis selle asemel et poole ööni üleval olla, lähevad hoopis õhtul varakult magama ja magavad oma vajaminevad unetunnid ühe jutiga ära.
Kool ise on aga nii äge koht, et mul on tõsiselt kahju et mina ei saanud lapsena sellises koolis käia. Nii et kaasa pole küll vaja tunda 🙂
Mul endal küll Norra lasteaia või kooliga kogemusi ei ole, aga Eveliisi jutu järgi vähemalt lasteaiad paistavad küll väga normaalsed ja lastesõbralikud välja. Loen alati neid lasteaia jutte huviga.
Ma olen Alice´iga täiesti nõus. Kusjuures mis Norra kooli puutub, siis mul on üheaastane kogemus ka Norra keskkoolist ja mäletan, et tookord 16-aastasena sain ikka päris šoki, kuidas kõik oli tunduvalt vabam ja polnud nii raamides nagu mina harjunud olin.
Ega ma päriselt kaasa ei tunnegi. Ma saan hästi aru, et need “koolilapsed” teevad sama kui meie sama vanad lasteaialapsed, joonistavad ja meisterdavad ja mängivad õues. Ja õppemeetodid on kindlasti lahedad. Aga veidi ei meeldi mulle see 4-5aastaste kooli kohustuslikkus. Mulle meeldib see, et saan oma 4-aastase niisama koju puhkama jätta või suvalisel ajal perega reisile minna.
Eks ole plusse ja miinuseid mõlemal süsteemil.
Arenenud riikides 4-5 aastasena kooli minevad lapsed on ka siiski ikkagi rohkem lasteaias kui koolis. Vähemalt minu Austraalias elava sõbranna poeg käib küll koolis, aga minu meelest on see Eesti mõistes siiski lasteaed. Õppetöö käib läbi mängu jne. Palju värsket õhku ja looduses õppimist. Väga kihvt on kirjeldusi kuulata olnud. See et seda kooliks nimetatakse, on lihtsalt sealne eripära. Eestis on lasteaed minu meelest rohkem kool kui seal.
Jah, sul võib õigus olla küll selle lasteaia kooliks kutsumise koha pealt. Kui ma oma tuttavale rääkisin “kindergartenist”, siis ta ei saanud sellest sõnast isegi aru. Tema viis oma lapse “school´i”. Ma ei mäleta, mis maalt ta pärit oli, aga laps käis Norras lasteaias, mida me erinevalt kutsusime.
Asi on pigem selles, et koolid ongi siin teistsuguse lähenemisega ning õppimine toimub palju funktsionaalsemas, praktilisemas ja palju huvitavamas vormis kui Eestis.
4-5 aastaste laste koolis käimine ei erine palju 9-10 aastaste laste koolis käimisest. Alles vanemate kui 11 aastaste laste koole saab mingil määral Eesti koolidega võrrelda, kuigi samas taas mitte väga palju 😉
See 4 aastaste laste kooli minemine hirmutab paljusid eestlasi sellepärast, et automaatselt kujutatakse siis neid 4 aastaseid Eesti koolipinkides 45min järjest istumas. Või mõeldakse kui karm, et lastelt nende lapsepõlv juba nii vara ära võetakse.
Kool on aga ju koht kus igasugu huvitvaid asju õpitakse ja tehakse ning kuhu lapsed hea meelega minna tahavad. Koolis on nii põnev ja tore, et see ikka ainult rikastab lapsepõlve mitte ei ole mingi vangla kus teatud kellaajani vaikselt paigal peab istuma. Mul on pigem just kahju, et Eesti koolisüsteem samal viisil ei tööta…veel 🙂
Selle lõunaunega on nii ja naa mu meelest. Kui ta päeval ei maga, siis läheb laps lihtsalt õhtul varem magama ja see on tegelikult mu meelest palju parem variant. Magab ka oma unevajaduse täis kenasti.
See 4-5aastaselt kooli minek on mu meelest päris hirmus kui aus olla ja mõtlen, et huvitav, mismoodi ma siis reageeriks kui elaksime mõnes sellises riigis…
Mina elan riigis, kus lapsed lähevad kooli kolmeselt ja osa ka kaheselt (sünniaasta järgi). Ja see on ikka pigem kool kui lasteaed – hakkab kell 9, siis on kolm tundi, siis vahetund ja jälle kolm tundi. Õppimine on küll mänguline, aga ikkagi õppimine. Lõpp on kell 14. Magatakse kodus. Aga lapsed on õnnelikud ja rõõmsad, õpetajad musitavad ja kallistavad. Oluline erinevus võrreldes Eesti kooliga on see, et mitte kunagi ei võrrelda lapsi omavahel. Mingeid pingeridu ei ole. Vanemad ei saa kunagi koolist teada teiste laste tulemusi. Lapsi ei koolitata edukateks vaid õnnelikeks. Pisa test ei koti siin kedagi. Hispaaniaga teg
jumala eest, ma tulen kampa, kui sa seda lasteaeda tegema hakkad 😀 mitte, et mul teadmist ja eriti finantsi oleks 😀
No mul on sama:D Teeks, aga pole finantsi ja teadmisi, lihtsalt tahtmine.
Mul läks 2ne poja, st teine laps sel sügisel aeda. Juba on laulutunnid, kellaajaline päevaprogramm. Ei tohi olla need kindad, need sallid, millega oleme seni käinud, on vaja neid ja neid riideid jne. Suviti jätan lapsed ikka pikemaks koju ja teevad mis aga ise tahavad, las olla ikka lapsed kah 😉 Ei nad maga mul kodus juba ammu lõunaund, müttavad päevad läbi õues, sulistavad kaevuvees, kolame mööda Eestit ringi jne. Kõik imestavad- miks nad ei maga lõunaund. Aga no kui ei taha? Aias magavad, ja täitsa kenasti mõlemad, aga las kodu olla siis selline koht, kus saab ka veidj vabamalt end tunda 😉
Muidugi mulle iseenesest meeldib, et on erinevad tunnid ja trennid, näiteks Ida on nii aktiivne, et talle lihtsalt kulub ära tantsutrenn, aga samas ei kujuta ma ette, et ma lisaks sellele veaksin teda veel mingite eraõpetajate juurde või jumal teab kuhu, et ikka kooliks valmistuda. Selleks on ikka liiga vara:)
Ma tooks hea meelega lapse sellisesse lasteaeda 🙂
No meil täitsa tavaline lasteaed, aga igas rühmas õueriietele stange, seal siis kombed, vihmariided ja kummikud, mida keegi iga päev koju ei vea. Lapse kombe esimesel päeval juba porine, ei ole kordagi õpetajale ette heitnud ning pole kuulnud kedagi seda tegemas. Enamasti ongi lastel lasteaiariided, tavaliselt kombed, millega hea ringi joosta. Eks on muidugi erinevaid vanemaid, aga arvan et neid leidub ka Norras. Mulle tundub, et paisutad seda teemat natuke üle. Õues käiakse päevas kaks korda ja lisaks olen õhtuti ise lapsega mitu tundi väljas. Ei näe probleemi. Mulle meeldib, et lapsi ka õpetatakse, enamasti ju ikkagi mänguliselt. Minu lapse rühm käib igal nädalal õppekäigul- kellegi vanavanemate juures loomi vaatamas, metsas, aiamaal jne. Lisaks on Eesti lasteaia plussiks, et lapsed saavad mitu korda päevas korralikku sooja toitu, nii ei ole mitte igas riigis. Paljud peavad lõunaks võileiva karbiga kaasa võtma. Ainus, mis mulle ei meeldi, on see laste liiga paksult riidesse toppimine. Ja seda arvan mina, kes ma oma lapsi isegi paksult riietan.
Muidugi ma natuke paisutan üle ja liialdan, kirjutasin ka, et üldistan. On siin ja seal erandeid. Aga see et on erandeid ei tähenda, et probleemi pole süsteemiga eksju. Idale tuli mul ka Norras karp hommikusöögiga kaasa teha, ka ei olnud probleemi:)
Minu jaoks kõlab see päevakava just nagu värskete emmede heietus “meie magasime täna hästi”, “meie tegime täna esimese pissi potti” jne 😀 Eesti lasteaedades on tegevuste eesmärgid sõnastatud lapsest lähtuvalt ja minu silma kui ka kõrva jaoks kõlavad nad palju paremini 🙂 samuti mis erilist õpetamist sa 3-4aastaste rühmas nii väga näinud oled? Need on ju tavalised mängulised tegevused?! Välismaa “algkoolid”, mis algavad 4-5-6aastaselt, on tegelikult meie tavalised lasteaiad – tegevused sarnased, õpitulemused milleni peaksid lapsed jõudma on sarnased jne. Erinevad on vaid nimetused meil lasteaed nendel preeschool 🙂
Olen pea igas lasteaias näinud stanget riiete jaoks, kuhu soovi korral võid oma lapse vihmariided riputada ja sinna jättagi! See, et osa vanemaid neid pidevalt koju tassib, on isegi hea – minu jaoks jällegi näitab see, et ehk soovivad nad oma lapsega ka õhtul kuskil vihma sees möllata või nt metsas jalutada vms 😉
Vot ei tea, mina jään siin kohal eriarvamusele. Ja näiteks vihmariideid on mul mitu paari, ma ausalt ei viitsi neid iga päev kaasa tassida. Pealegi maksavad need Skandinaaviamaades nii vähe, hea on ka järelturg, nii et on täiesti loomulik, et lapsel on ka kodus vihmariided olemas.
Kui raske on ühed riided koju viia? 😀 iga päev ei peagi neid tassima aga nt nädalavahetuseks riided kaasa haarata ei ole meie pere jaoks küll mingi raskus 🙂 võibolla on asi meie pere tarbimises, sest ma reaalselt ei arva, et lapsel on vaja kaks paari vihmariideid, kolme kombekat ja viite komplekti.
Minu jaoks on Eesti lasteaiasüsteem midagi nii tugevat ja kindlat, et sinu väikesed nõelamised tunduvad tõesti tühised 🙂 no nt see, et paluti jalanõud väikses koridoris ära võtta aga sa ikka leiad, et ei peaks. Minul hakaks õpetaja abi ees pisut häbi, et ma tema elu raskemaks mitte kergemaks teen. Vahest peab teistele ka mõtlema 🙂 Eestis on ka erinevaid alternatiivpedagoogika suunitlustega lasteaedu (ja iga aastaga valik suureneb) – seega valik on ju sinu!
Kas see teeb õpetaja elu raskemaks et ma ei võta oma jalanõusid ära väikeses esikus, vaid astun porivaibale? Otseloomulikult ei lähe me jalanõudes TUPPA, aga esikusse porivaibale astuda on mu meelest täiesti normaalne, mille pärast küll häbi ei pea tundma
Lasteaiateema kütab kirgi, jah 🙂
Mina tahaks vahel lausa karjuda nende lapsevanemate peale, kes oma lapse ikka veel retuusides aeda toovad. Ja siis õhtul kuulen, et me ei käinudki õues, sellel ja tollel polnud kummikuid ja jopet ja nii edasi. Ometi on esimese asjana koosolekutel välja toodud, et õueriided peavad olema ilmastikule vastavad.
Nii et peale lasteaeda on meil tavaline, et pool rühma saab mänguväljakul taas kokku.
Aga muidu mulle meeldib lasteaias õppetöö, lapsele meeldib õppida häälikuid ja loendada numbreid, savist voolida jne. See kõik käib neil ilusti läbi mängu ja kedagi ei sunnita laua ääres istuma.
Ka see ärritab, et laste arv rühmas on nii suureks aetud, samas ei vaata keegi ruumide ruutmeetreid ja õpetajate arvu.
Väga tahaks proovida seda norra-süsteemi ka, kas ja kuidas laps reageeriks 😉
Jah, ma otseselt ei ole ka õppetöö vastu, sest lapsi tõesti ka huvitab, aga ideaal olekski Eesti ja Norra vahepealne:)
Nohh, seda lasteaias inglise keele õppimist promos juba meie enda presidentki ju… Ma saan aru,et ajad mutuuvad, elu läheb edasi ning tänapäeva lapsed peavadki oskama kõike rohkem/varem kui meie omal ajal. Aga fakt, et laps on laps, kes vajab mänguaega, pole evolutsiooni käigus veel muutunud.
Mind ajab hulluks kevad/sügis riiete selga ajamine, sest MA EI OSKA! Ma võin ta ju enda arust soojalt riidesse panna, aga samas peab arvetama fakti, et nemad möllavad ikka õues rohkem, seega liigutavad rohkem, seega pole nii paksult vaja. Ja siis võtangi vähemaks riideid. Ja siis mõtlen, et aga äkki ikkagi on külm… APPI! 😀
Minu laps käib üldse nö lastehoius, kus on koos 2-7 aastased. Hetkel olen ma küll rahul, sest tänu sellele on ta õppinud paremini ja korralikumalt rääkima. Mitte, et ma arvaks, et ma nüüd peaks temaga hakkama kodus Euroopa tippkohtumisi Eestis lahkama, aga you get it.
Üldiselt värske lasteaia lapse emana ei oska ma veel midagi kaevata, aga eks veel jõuab 😀 (olen siiski positiiselt meelestatud!)
Küsiks siis juba,et kuidas Norra lasteaedades nohusse suhtutakse? See on juba meil aktuaalne…
Nohu ei peeta Norra lasteaias miskiks. Ja kui ma ütlen nohu, siis ma pean silmas seda, et lapsed, kes veel nina ei oska nuusata, jooksevad ringi näod pakus tatti täis. See oli minu jaoks kõige esimene šokk, et ninasid ei pühita. Siiani on see üks asi, mida ma ei mõista, sest pole ju raske paberiga ära pühkida, aga jah sügis-talvisel perioodil sain tihti õhtul kätte lapse, kel nägu kuivanud tatiga koos. Ehk siis me ei räägi vesisest ninast, vaid reaalselt tatistest ninadest. Pead-jalad koos, õues ka, haiged on lapsed harva
Meie lasteaias. Iga päev vähemalt tund hommikul õues, sadagu võib pussnuge alla. kellegi vihmariiete puudumise taha asi ei jää, kuna õues on varjualused ja majakesed, kus ilma vihmariieteta olla saab. Muideks- häbiväärselt vähestel lastel on vihmariided olenemata korduvatest palvetest need muretseda. Välja ei minda ainult juhul, kui liialt külm on ja seadus ei luba. Seni kuni on valge, minnakse pärast õhtusööki kohe õue, nii et vanemad jalanõusid ära võtma ei pea, kuna lapsed saab õuest kätte. Saaks vast talvel ka, kuid paraku on õeala valgustamata.
Õppima, no päris laua taga õppima, haktakse eelviimases rühmas. Kaks korda nädalas ~20 minuti korraga. Vanemas rühmas saavad neli korda nädalas laua taga istuda. + voolimised, maalimised, kleepimised, mida ka laua taga tehakse. Kõik muu tegevus rühmas käib läbi mängu. Muusika ja liikumise tunnid on kellaajalised, kuna saali on lasteaias üks ja neid tegevusi viivad enamikes lasteaedades läbi vastavad õpetajad, kes saavad pidevalt vastavaid täiendkoolitusi. Kahjuks paistab see kaduv värk olema. On ju lihtsam ning odavam lasta rühmaõpetajal plaadi pealt laulu õpetada ja lastel harki kokku hüppeid lasta teha, kui eraldi inimestele , kes asja sügavuti tunnevad, palka maksta.
Kuulun paar aastat lasteaia hoolekogusse ning esimesel aastal seal ühel koosolekul kuulsin, kuidas juhataja rääkis, et koolieelikute rühmast tehti 4. Lapse vanematele soovitus, et need lapsed pole kooliküpsed. Selles rühmas oli 16 last. Ma pidin shoki saama. Uurisin siis, et kes selliseid otsuseid /järeldusi teeb. Vastati et kasvatajad. Minu jaoks täiesti uskumatu. Nende otsus küll ei tähenda, et need lapsed ei saa kooli minna, aga mina ei saa aru sellest, et kas sellised otsused ei tule kergekäeliselt, kui 1/3 rühmast ei sobi. Et kuhu neid lapsi enda arvates sealt lasteaiast saadetakse? Riigikogusse?
Lasteaedade suhtes nõustun, et võiks rohkem väljas olla. Aga mind häirib väga meie koolisüsteem. See on nii iganenud. Ainult üks mõttetu tuupimine. Ei mingit laste arendamist või konkreetse lapse huvidele vastavat õppimist. Kõiki hinnatakse ühe puuga, aga inimesed ju nii erinevad.
Igal aastal on artikleid, kus lapsed räägivad, et õpivad end haigeks, aga ikka midagi ei muutu. Nii kurb
No aga, punt kokku ajada ja teeme ära selle lasteaia :p. Õppekava tuleb küll läbida, aga keegi ju ei kirjuta reaalselt ette,kuidas seda teha (õuesõpe nt :P).
PS! Räägib tulevane lasteaiaõpetaja ja 3 lapse ema, kes Soomes elust igatseb vaid lasteaeda .
Mõttel on tegelikult jumet:)
Ja tegelikkuses on kindlasti olemas kuskil ka mingid ettevõtlustoetused jms, mis aitaks seda finantsipoolt lahendada :).
Ma oma 3-aastaste kaksikute pealt näen, et neil oleks seda õuesolemise aega ikka palju rohkem vaja. Üliaktiivsed tüdrukud ja toasolemine on jama. Eks ma ise Soomes alguses olin ka veidi kühklev, et mismõttea IGA ilmaga välja, et lapsed jäävad ju haigeks, aga reaalsus on see, et Soomes oli neil vaid nohu aeg-ajalt (ja sellega võis aeda viia kui laps end hästi tundis!) Siin ajas üks põletik ja palavik teist taga.
Lapsed istuvad ilusa ilmaga toas pussuhaisu sees ja õue tullakse normi järgi. Lapsel ei ole külm kui õige riietus, lapsed jooksevaz ringi! Õpetajad pangu ka omale õiged riided selga ja jooksku ka!
Ma töötasin 3 aastat rahvusvahelises lasteaias ja julgen öelda, et lapsevanemate soovid ja ootused on ikka seinast seina. Jah, meil oli peresid üle maailma, seega põrkusid erinevad traditsioonid, ja kuigi see oli suur osa töö võlust, oli kohati raske siiski seal risttules hakkama saada.
Võtame kas või lõunaune osa – mõned soovisid, et laps magaks kaua iganes ta soovib ning teda ei äratataks. Paar vanemat palusid lapse tunnise une järel üles äratada. Osad aga nõudsid, et laps ei jääkski magama ning üks pere laskis lapsel kollektiivsel uneajal kõrvaklappidest hoopiski ergutavat muusikat kuulata. Miks? Sest kui ta lõuna ajal magab, ei jää ta koju jõudes kohe pärast õhtusööki magama. See aga tähendab, et kui laps ei uinu kell 7, vaid hoopiski kell 9, peavad vanemad temaga kodus veel tükk aega tegelema, aga siis neil ei jää ju “oma asjadeks” aega… No vot, selliseid vestlusi tuleb pidada.
Õues üritasime käia igal võimalusel, aga kuna järgisime siiski eesti lasteaedadele ette nähtud õppekava, oli see ausalt öeldes päris raske. Jah, “tundide” vahele jääb 45-minutiline auk, aga minek ja tulek võtavad omajagu aega. Proovisime võimalikult tihti teha õuesõpet, mis omakorda tõi kaasa mõned häiritud lapsevanemad, kellele ei meeldinud, et õhtul polnud ette näidata kirjalikke tulemusi.
Ja siis oli näiteks üks Taani pere, kelle ema hakkas õnnest nutma, kui kuulis, et õpetasin ta 5-aastase pliiatsit hoidma. Järgmine küsimus oli siiski, ega ma teda liialt survestanud.
Lõppkokkuvõtteks taandub see kõik kahele koolkonnale: Ida-Euroopas domineeriv struktuurse õpetamise põhine haridussüsteem ning Skandinaaviamaade vastupidine vaba kulgemine. Eesti kaldub esimese poole, Norra teise. Mina arvan, et parim lahendus on seal keskel.
Väga huvitav lugemine. Mul ei ole Eesti lasteaiaga mingeid kogemusi ja nüüd tänan õnne, et pole. Minu lapsed käivad Saksamaal metsa lasteaias. Kooli minekuks peab laps aru saama sellisest asjast, et “pane kinga paelad kinni, kustuta tuli ja astu uksest välja”. Seda ütles mulle mitte kasvataja, vaid algklasside õpetaja (Baieris, kus kool on üsna kõrgete ootustega).
Eelkool on kõigile tasuta ja see on üks kord nädalas. Kooli minnakse 6-7 aastaselt. Nojah, mu laps oskab selleks ajaks küll palju rohkem, kui oodatakse, aga see on tema enda seest tulnud soov õppida.
Metsa lasteaed on muidugi ka siin midagi muud, kui tava lasteaed. Söögid panen ise kaasa ja sageli süüakse lõkke ääres, kui kasvataja taustaks kitarri mängib või raamatut loeb.
Üks üllatav asi on veel. Iga nädal saame meie lapsevanemad nädala kokkuvõte. PDF fail piltidega toimunust ja väike kirjeldus juures. Nii sain minagi teada, et nad pühenduvad praegu erinevatele vilja sortidele. Ja kui see teema selgeks sai, siis said lapsed ise väikese masinaga vilja jahvatada, millest hiljem koos vahvleid küpsetati…
Emana olen ma selle lasteaiaga ikka väga rahul.
PS: kogu see jant maksab lapse kohta 89.-€ kuus.
Aga jah, laps on koju tulles mudane. Ja ma olen neile sageli lasteaeda viies seda ka meelde tuletanud, et nad end ikka korralikult mustaks teeks 😀
Eestis on olemas selline vahva koht nagu Waldorflasteaed ja waldorfkool 🙂 Norra lasteaed oli tõesti tore, aga waldorflasteaed on sama tore 😉 Viska pilk peale! 🙂
Tere!
Nii tore on sellist mõtleva inimese nägemust lasteaiast lugeda.
Käisin Tartu Ülikoolis, sain väga ägedaid teadmisi, kuidas lastega tegeleda, kuidas läbi mängu lapsi arendada jne. Muideks kvaliteetne mäng ongi selles vanuses parim 😍👌. Läksin tööle lasteaeda, sain šoki. Vahetasin lasteaeda ja midagi ei muutunud, sain veel jube tigeda paarilise ka. Täiega igav ja iganenud on see Eesti “õige lasteaed” , kardinal ripuvad endiselt hõisked – tuult tiibadesse jne 🤣. Olen kodus kahe vahva plikatirtsuga ja hakkan uut eriala omandama. Mõte lasteaiast, ajab ihukarvad pysti.