Kui juba tänu filmidele nostalgialainele sattusin, siis samal lainel ka jätkan. Mulle meeldib vanades pildikarpides tuhlata, nii veidraid pilte võib leida. Mida ei mäletagi.
Milline armas väike kiilaspäine kõrvik ma kunagi olin. Eksju. Ema oli vanaemale rääkinud, et maailma kõige ilusam beebi. Ilmset sealt mu (ebaadekvaatselt?) kõrge enesehinnang alguse saigi.😊 sest ega siis keegi talle ei öelnud, et tegelikult on su laps üks paras kõrvik. Nii ma kasvasingi üles teadmisega, et olen kõige ilusam laps maailmas.
Need nunnud Hiina kleidikesed, ikkagi defka värk, ning kootud kampsunid. Panda kampsun oli mu kõiiiige lemmikum riideese! Nii kahju et seda alles pole. Peakski paluma kellelgi Idale see teha🤔 See oleks nostalgia to the max.
Ja no vaadake neid tibi-kingi, mis mul jalas on. Olla õe üheksanda klassi lõpukingad. Püha jumal, mis maitse meil ikka oli. 😁
