Kui me Norrast tagasi kolisime oli minu jaoks mõnda aega nii harjumatu see, et kõik ostukeskused ja poed olid pühapäeviti avatud nagu oleks tegu tavalise tööpäevaga ning veel enamgi, et poed olid puhkepäeval rahvast täis. Reaalselt perekonniti tullakse pühapäeval poodi shoppama nagu see oleks kogu pere ühine meelelahutus või normaalne moodus vaba aja veetmiseks.
Minu jaoks on see nii veider. Ja ma ei räägi nendest olukordadest kui enne kooli või lasteaia algust on lapsele vaja minna ostma erinevaid vihikuid, pliiatseid, jalanõusid ja muud sellist värki. Ma räägin inimestest, kelle jaoks ostukeskustes käimine ongi vabaja veetmise viis. Istud pühapäeval perega kodus ja igavled ning selle asemel, et 1) teha koos kooki 2) mängida lauamängu 3) minna rabamatkale 4) minna koos loomaaeda 5) lugeda raamatut…ja nimekiri kogupere meelelahutustest jätkuks hommikuni, istud autosse ja sõidad perega ostukeskusesse. Miks? Palun selgitage mulle, miks seda tehakse?
Lapse jätad loomulikult kuhugi ostukeskuses asuvasse mängutuppa, sest tal hakkab ju muidu poes igav ja ta segab. Dafaq päriselt! Ma ei tea, kas mujal maailmas ka nii metsikult mängutubasid on ostukeskustes nagu meil Eestis, mulle ei ole väga silma hakanud, ent samas ma ei saa ka öelda, et ma eriline ostukeskuste külastaja oleksin. Kuidas on selline ostukeskuses hängimine, laps mängutoas ühine kogu pere vabaaja veetmise viis?
Pühapäeval sõitsin ma mööda Ülemiste keskusest ja parkla oli paksult autosid täis. Nagu igal pühapäeval. Oleks siis veel et oleks kole ilm olnud.
Müstika.