Loen siin neid erinevaid krõpsu-draama postitusi (ausalt ei viitsi linke minna otsima, aga ühesõnaga Marimell postitas pildi, kus ta laps sööb krõpse ja teine blogija tegi postituse, miks see vale on ja kolmas, nagu alati kraaksus kaasa, et krõpsud on ebatervislikud) ja mõtlen, et ma pean ka midagi üles tunnistama.
Kui ma ei oleks enam-vähem mõtlev täiskasvanud inimene, siis ma võiksin endale ajada suust sisse kilode kaupa rämpstoitu, sealhulgas eriti krõpse. Ma olen krõpsuhull. Ausalt, ma ei tee nalja, aga kui te panete mulle lauale krõpsud ja dipikastme, siis ma ei jäta enne kui need on söödud. Kuna ma aga TEAN, et see ei ole kõige tervislikum ega ka kasulik minu niigi kohutavale kehakaalule/kujule, siis ma lihtsalt väldin krõpsude koju ostimist. Et ma ei peaks põrgupiinades vaevlema.
Mul on ka n+1 pilti, kus Ida sööb krõpse (muidugi ei leidnud ma ühtegi sellist hetkel kui vaja üles), aga ma leidsin üles vähemalt ühe, kus Ida joob LIMONAADI. Täiesti kõige ehtsamat LIMONAADI. SEDA SUHKRUGA. Meil on nimelt selline kokkulepe, et kui läheme reisile, siis võib laps juua limonaadi, süüa krõpse, komme…ühesõnaga kõike. Loomulikult mingil hetkel hakkas Ida seda ära kasutama ja mu meelest läks ta kommi ja limonaadi isu üle piiri, nii et hakkasime seda piirama, aga see on hoopis teine teema. Ida on arukas tüdruk, ta saab aru, kui talle rääkida, mida suhkur ja liigne sool ja rasv teeb (no võib olla tõesti ei saa ta detailselt ja täpselt aru, aga ta saab aru kui talle seletada, miks neid liiga palju ei tohi süüa).
Ehk siis nagu te aru saate, siis minu meelest on see lastele üldse mitte kommide-krõpsude-limonaadi andmine nats ülepaisutatud. See kui ma postitan Instagrami pildi, kus lapsel on krõpsupakk käes, ei tähenda ju sugugi seda, et meie majas olekski ebatervislikud söömisharjumused. Ma lihtsalt ei pildista üles igat asja, mida me sööme. Ma olen väga teadlik toituja ja meie peres on näiteks (Mareki õuduseks) väga hinnas igasugu juurviljatoidud, Ida lemmiktoit oli pikka aega maapirni püreesupp. Ometi ei ole me teda SUNDINUD ühtegi asja sööma. Friikartuleid ostan ma talle ka. Pole kunagi keelanud. Läheme paari kuu jooksul korra Mac´i ja ma ostan talle lasteeine. Mida ta ei söö? Friikartuleid. Närib paar tükki ära ja jätan alles. Minule samal ajal on friikartulid teine guilty pleasure, ma sööks neid, ERITI kui nad on megasoolased, terve suure tuutu täie.
Ma ei ole lapsekasvatuses kõige tugevam ega eeskujulikum, ma ei ole vist pea ühtegi asja teinud by the book või nii nagu oleks teiste silmis õige. Ma olen lähtunud oma arusaamadest ja mingitest üldteada tõdedest. Mina kasvasin üles ajal kui šokolaadist oskasin ma vaid und näha ja krõpse polnud väljagi mõeldud, see aga ei tähenda, et ma ei söönud suhkrut ja soola. Minu lemmiktoit oli võisai ROHKE kaneeli ja suhkruga! Värskeid saiakesi ja plaadikooke kugistasin ma kahe suu poolega. Ometi ei saa minu kohta öelda, et ma oleks kunagi (va praegu, kus ma söön tervislikumalt kui kunagi varem) kaaluga maadelnud. See, et ma pool oma elu olen 56kg paksuks pidanud on jälle üks teine teema. Lapsena olin ma täiesti tavaline normaalne laps. Aktiivne laps, kes kõik rasvad ja suhkrud ilmselt puu otsas ja aial ronides ära põletas.
Kunagi keegi kirjutas mulle kommentaariks, et Ida on paksuke (no ütleme nii, et tegelikult kasutas ta üht teist koledat sõna), et kohe näha kui ebatervislikult selles peres süüakse. Ilmselt tegi ta oma järelduse meie söömisharjumuste kohta ka tänu mõnele pildile sotsiaalmeedias. Ma ei tea kui palju peab inimestele pealuu sisse taguma, et sotsiaalmeedia ei ole elu. Ei ole ka fassaad. See on osake elust. Nii nagu ka rämpstoit on vaid üks killuke söögilauast.
PS: Miks on postituse päises pilt vetikakrõpsudest? Ma olen neist TÄIELIKUS sõltuvuses. Mul on hea meel, et ma olen oma krõpsusõltuvusele leidnud tervislikuma alternatiivi. Eile avastasin ma poest Wasabiga vetikakrõpsud. Püha püss, kui head! Aga vaid VÄGA terava armastaja maitsemeeltele.