Site icon Eveliisi eluviis

Öine limonaadimüük

Advertisements

Kuulsin täna hommikul uudistest, et “Bermuuda kolmnurga” baaridel keelatakse ikkagi alkoholimüük kella kaheteistkümnest viieni. Ei, mitte päeval. Vaid kella kaheteistkümnest õhtul kella viieni varahommikul.

Võib olla ma olen asjadest valesti aru saanud või on asjad aastatega muutunud, sest jumal teab kui kaua ma pole ühtegi baari sellises ajavahemikus sattunud, aga ma mäletan, kuidas asjad vanasti olid. Vanasti. Siis mindi hilisõhtul välja baari istuma, joodi endale tuju sisse, mindi ööklubisse ja mõnikord juhtus, et veel peale ööklubi sai ka baari mindud, limonaadi ja küpsisekooki me sinna sööma ei läinud, me tahtsime “tuisutopse” teha. Ma olen ikka kuulnud, et tänapäeval on baaridel umbes samasugune eesmärk nagu vanasti ja keegi neist ei ole oma äri püsti pannud selleks, et öösel limpsi müüa. Ja kui oli baari minek, siis valiti ikka istumiseks see koht, mis kauem lahti oli, sest mõnikord ei saanud hoogu pidama.

Nüüd siis “Bermuuda kolmurga” baaride juurde. Oletame, et baaride eesmärk on siiski alkoholi müüa ning põhiline kasum tulebki sellistes kohtades alkoholi müügist. Ja oletame, et kliendid valivad pigem need kohad, kus kell kaksteist ei korjata õlleklaasi eest ära. Oletame ka, et vanalinnas on päris tihe konkurents baaridel, et igalt ruutmeetrilt võib mõne öölokaali leida. Selliste, puht hüpoteetiliste oletuste põhjal julgeksin ma öelda, et “Bermuuda kolmnurga” baarid panevad sellise piirangu juures oma uksed lihtsalt kinni.

Minul endal on nendest baaridest muidugi täiesti ükskõik. Ei ole ma sinna pikka aega sattunud, ei plaaninud ka sattuda ning taga ma neid kohti nutma ei jääks. Mind lihtsalt häirib niivõrd absurdne piirang. Põhjus vist oli selles (vähemalt paar aastat tagasi kui kogu see jutt päevakorda tuli), et liiga lärmakas on kohalike vanalinna elanike jaoks. No ma ei tea. Kui mu maja taga on lasteaed, mis on ka üsna lärmakas, siis ma ei käsi seda kinni panna. Kui mu maja ees on trammitee, mis on ka üsna lärmakas, siis ma ei palu seda ümber suunata. Kui ma tahan rahu ja vaikust, siis ma valin elukohaks teise koha. “Ma lähen metsa elama, ma ei talu seda pinget, poed, peod, panemine, ma lähen metsa elama, seal on kõik hästi lihtne, linnud, labidas, lilled,” laulis kunagi Jarek. Need, kes ei talu poode, pidusid ja panemist peaksid metsa kolima.

Ma saan ka sellest aru, et ühiskond on muutunud teadlikumaks ja inimesed piiravad oma alkoholitarbimist, ma saan aru, et tuleb propageerida tervislikumat eluviisi, aga no ausalt…Baarid võiks ikka baarid olla. Limpsi-ja jäätisekohvikud on midagi muud. Burksi saab igast teisest gurmeekioskist, mis 24/7 avatud. Millest need baarid siis elama hakkavad?

Ei millestki. Nad panevad oma uksed kinni. Eks see ongi eesmärk. Ma ei ole kindel, et vaid elanike öörahu huvides. Võib olla mõni külmetav kunstnik vajab jälle tasuta ateljeepinda?

Uuuuhhh, ma kõlasin nagu vandenõuteoreetik

Exit mobile version