Me tahtsime laupäeval Tartus kinno minna, aga ma olin rahakoti autosse unustanud ja nii me kinno ei jõudnud. Et Ida ei oleks väga kurb, tõime rahakoti autost ära ja läksime kõrvalasuvasse Babybacki, sest seal oli lastenurk. Veel umbes aasta tagasi oli mu meelest BabyBacki toit enam-vähem, pigem isegi maitsev, kuid viimased kolm korda kui ma seal käinud olen (ikka lastenurga pärast) olena ma nii pettunud olnud. Burger on kuiv ja maitsetu, friikartulid ei kannata mitte miskit kriitikat ning kastmeks olid seekord vaid PUHAS majonees ning külmad oad tomatikastmes. Teate need samad konservoad, mida poest osta saab. Arve läks meil lastemenüü burgeri ja päris burgeri ning kahe joogiga 27 eurot. 27 eurot maitsetu ja ebameeldiva toidu eest? Ülehinnatud ja lausa röövimine. Ometi oli see Taskus asuv toidukoht rahvast täis. Miks inimesed seal käivad? Kas nagu mina lastenurga pärast? Või inimesed tõesti leiavad, et seal on hea söök? Nüüd, peale laupäevast käiku, otsustasin ma, et seekordne BabyBackis käimine jääb viimaseks. Ma ei ole enam nõus halva toidu eest nii palju maksma.
Järgmisel päeval käisime me sõbrannadega Sangaste lossis asuvas Vidriku restoranis. Ma sõin hirve carpacciot suitsutomatiõliga ja rebitud liha salatit. Oivalised maitsed, parim carpaccio, mida mina olen eales maitsenud, värsked toorained. Lisaks mõnus atmosfäär ja hingega koht. Kui ma eksi, siis toimetavad Vidrikus Mr.Jakobist tuntud peakokad Jorma ja Maanu. Sellisel juhul ei ole maitsete kooslused, lihtne ja toimiv menüü absoluutselt mitte mingi üllatus. Need kaks meest teavad, mida nad teevad!
Minu toidu hinnaks koos klaasi veiniga läks 18 eurot. Üheksa eurot VÄHEM kui läks tavalist burksi süües ja ma sain 876589 korda parema elamuse. Maitsenaudingu! Terve meie seltskond oli toidust vaimustuses. Mina olin tänulik, et sõbranna meid just sinna hilist hommikusööki/varast õhtusööki nautima kutsus. Ma olen iga kell nõus sinna tagasi sõitma.
Täna käisime me Idaga CRU restoranis lõunatamas. Ma sõin paisutatud kartuli ja murulauguga kukeseenesuppi, Ida valikuks sai õunasorbee ja soe ploomikook mandlipiimaga. Cru peakokk Dmitri Haljukov esindas Eestit 2015.aasta alguses toimunud Bocuse d´Ori võistlusel Lyonis ja saavutas 14. koha.
Ilmselt on siinkohal lausa sõnade raiskamine, et teile püüda selgeks teha, et CRU on üle prahi. Kukeseene püreesupp ei olnud lihtsalt püreesupp vaid puhas paradiisimaitse lusikal. Tekstuur, värv, maitse – kaunis, kaunis, kaunis. Ma olen CRUd ka varem külastanud ning ka teeninduse poolest on see täielik tipprestoran.
Meie arve oli 13.50.
Ma ei suuda kuidagi aru saada, kuidas maksab suvaline maitsetu burger sama palju või rohkem kui toit tipprestoranides. Hind ja kvaliteet ei ole ju absoluutselt paigas. Ka pearoogade hinnad on neis kolmes toidukohas samas hinnaklassis. Selles ei ole ju mingit loogikat et lihakänakas kolme viilu tomatiga ja friikatega maksab sama palju kui kunst taldrikul, mis pakub naudingut ja mida ei pea klaasi koolaga alla loputama, sest muidu jääb kuivusest lihtsalt kurku kinni?
Peab tõdema, et üldse on hinnad Eestis kuidagi kallid. Käisime koolivaheajal Rumeenias ja Brasovi linnas mõnusa hipsterstiilis restoranis läks meil arve 4liikmelisele perele mingi 40 eurot, sh kõigi joogid. Ja toidud olid nii välimuse kui maitse poolest imehead.
Babybacki fenomenist ei saa ka mina aru. 2013.a sai korra Tabasalu oma väisatud, ausalt oli rahast kahju, sest toit oli täitsa mõttetu, kuigi osad võtsid nt ribisid. 2014.a käisin Tasku keskuse omas ja jälle oli elupettumus. Kreembrülee oli neil mingi pulbrist tehtud variant ja täiesti õudne. Kolmandat korda ma enam sama reha otsa ei astu.
Minul on ka oma 27 eurost täiega kahju. Täielik raha raiskamine mitte millegi eest;(
Maanu ja Jorma tegutsevad endiselt Jakobis, Vidrikus tegutseb Kristjan
Aa, ma olin aru saanud, et Vidrik ka nende kahe restoran. Lisaks Mr. Jalobile ja kohvik Elsale. A ju siis eksisin. Igal juhul võrratu toit
27 euri eest oleks ju kinno vabalt saanud:D
Me tõime autost rahakoti ära, kinno, algavale seansile ei jõudnud
Kusjuures kõige hullem on see, et Babybackides ei valmistata neid toite kohapeal algusest vaid lihtsalt tehakse eelmaitsestatud kraam soojaks… Me paar aastat tagasi käisime seal just lastenurga pärast. Aga mida kord edasi, seda rohkem hakkasid toitude maitsed vastu. Minu jaoks liiga ülemaitsestatud ja tundub, nagu pudistatakse kõigile roogadele samast pakist miskit kraami peale… Aga see võib ka minu isiklik probleem olla, ma lihtsalt saa enam ammu süüa eelmaitsestatud lihatooteid. Maitsemeel muutus peale seda kui meie laps hakkas perega sama toitu süüma ning seega “jama” enam lauale ei pannud.
Kurb tegelikult, sest lapsega oli seal nii mõnus käia, aga no ka kolm on kohtuseadus ja mul sai nüüd mõõt täis. Tallinnas on õnneks ka teisi lastenurgaga toidukohti, aga Tartus ma ei tea ühtegi. Ja no okei, ei tehta kohapeal ja aetakse lihtsalt mikros soojaks, aga siis peaks ka hind olema ikka poole väiksem. See on lausa traagiline, mis hinda seal küsitakse sellise toidu eest
Ma õnneks toidu mitte kohapeal tegemise all mikros soojendamist ei mõelnud. Grillile viskavad ikka kohapeal aga kõik kraam on valmismaitsestatult väljamaalt saadetud. Ei saa paluda vähem soola või küüslauku panna vms.
olen korra seal söömas käind, mingi klassikaline new yorgi burger oli küll hea, isegi liiga ruttu sai kõht täis. igas asjas võib alati halba leida, kui ei meeldi, saab ka alati mujale minna.:P
Muidugi võib igas asjas nii head kui halba leida ja mujale minna, kuid arvamust avaldada võib samuti. See on ka (arvamus)blogide mõte. Edaspidi ma suure tõenäosusega lähengi mujale, sest minu jaoks ei ole selles kohas enam hind ja toidukvaliteet balansis. Cru ja Vidrik aga olid sama raha eest IMELISED
Babybacki tase läheb tõesti järjest allapoole.. Kahjuks, kuigi ma ei kujuta ette, millest see tingitud võib olla. Mina aga lõpetasin seal käimise ära aga hoopis seetõttu, et ma ei talunud enam seda nende üliagressiivset jootraha “väljateenimise” taktikat. Ok, kui paar korda söömaaja jooksul tuntakse huvi kas maitseb jne, siis on ok, aga kui seda tehakse ülikõlava hääle ja ülivõltsi kõrvuni ebaloomuliku naeratuse saatel, sõites ehmatavalt ja julmalt sisse teiste omavahelisele õhtusöögivestlusele siis.. Eriti jube oli selles osas rocca al mare babyback. Vahel oli tahtmine öelda et jaa, jaa, te saate oma jootraha, jätke meid palun rahule ja laske rahus süüa! 🙂 Hea teenindus ei ole ahistav! Ja see nii läbinähtav jootraha nurumine on labane.
Ma lisaks täpsuse huvides, et selle “kuidas maitseb? on kõik hästi?” -ga sõidetakse söömaaega sisse 5-6 korda! Mis liig, see liig!
Rocca al Mare keskuses on ju hoopis Mack, mõtled seda?
“Loll on see, kes maksab. Mitte see, kes küsib.” 😀
Ega tegelikult näiteks ka siin Soomes on eriti palju neid söögikohti, kus hinna ja kvaliteedi vahele ei saa mitte kuidagi võrdusmärki asetada…
Norras on selliseid kohti ka ikka päris palju, kus hind on gurmeerestorani oma, toit aga…
Tartus on üsna mitu väga ägeda lastenurga/toaga söögikohti 🙂 babyback on küll viimane koht, kuhu minna, enne ma läheks juba mäkki.
Ma kahjuks ei tea Tartu söögikohti, st nendes, kus ma olen harjunud käima, ei ole lastenurki ja ma ei tea ühtegi lastenurgaga kohta. Olen soovitustele üks suur kõrv.
BB sai valitud selle pärast, et see jäi meile täpselt ette kui kinost väljusime ja mulle meenus, et Ülemiste BBs on väga kihvt mängutuba.
Mina satun BB täpselt samadel põhjustel – 2aastasega on seal mugav käia. Samas toit ei meeldi kohe üldse ja teeninus on ka nii ja naa. Paljudes kohtades on lastele kusagil ukse ääres väike lauake, mille taga joonistada saab. Minu kahesele nt selline variant ei sobi. Joonistada ta veel ei oska, pigem läheb mujale uitama. BB sellist probleemi ei ole. Seega oleks huvitav kuulda, kus Tallinnas, aga ka mujal Eestis on sellised kohad, kus lastega mõnusalt söömas käia saab.
Meil on niisugune laps, kellega polegi olnud võimalik kuskil kohvikus käia, ta lihtsalt jalutab minema. Babyback oli väga pikka aega hea variant, kuhu sai ka temaga mängutoa tõttu minna aega veetma. Seega oleme käinud mustmiljon korda.
Aga viimasel ajal on laps juba tublim ja meil on avanenud võimalus külastada üle linna erinevaid kohtasi ning minu üllatuseks saame tavapärase 40 eurose arve asemel nüüd enamasti alla 20ga hakkama. Ja tuleb tõdeda, et toidud ei ole odavama hinna tõttu mujal kuidagi halvemad.
Järgmine kord minge Ylicooli, Barclay hotelli all olevasse restorani, seal ka päris suur mängutuba, liumäge küll pole, aga ruumi mängimiseks küll. Ja toidud on maitsvad.
Minge hipsterite paradiisi Aparaati. Nende 4 eurine (jah, lugesid õigesti) rebitud sealihaga burks (jah, kartulid on ka juures) viib kelle alla. Lastele ka menüüs mõeldud ja suurest ruumist veidi rohkem eraldatud mängunurk on ka. Minu jaoks ainsad miinused on veidi kõle atmosfäär (aga see on vähemalt stiilipuhtalt hipsterlik) ja see, et lastenurk on suht ukse all, vahepeal talvel seal tuul tõmbas küll. Praegu see enam vaevalt mure on.
Appike, jah, Aparaat ei tulnud meeldegi. Olen ühe korra seal käinud, hullult meeldis ja lastenurk jäi ka tõesti silma. Tänud, et meelde tuletasid, et selline koht ju linnas olemas
Tartus avati apareeditehases just ka Trikster Tihane, seal lasteala täitsa olemas, käisime perega, pigem odav ja meie road olid maitsvad. Ylicool on ka ok ja mulle meeldib veel Reval cafe, maitsvad toidud ja mõnus mängunurk. Veel on lastenurk Vassilissas ja Kaubamajas Romaanis, aga see viimane tundub kuidagi pigem söökla 🙂