Kolmapäeval toimus Iluguru Iluteemant 2017 gala. Mul oli samal päeval plaanis minna ühe endise töökaaslasega veinitama, kuna ma aga pidin minema ka eelpoolmainitud galale, kutsusin ma töökaaslase kaasa ja me läksime koos “kevadisele glamuuripeole”.
Mul ei ole glamuuri ja selliste galade vastu midagi. Kui välja arvata see igipõline probleem, et midagi pole selga panna. Selle konkreetse gala suhtes julgen ma siiski kriitiline olla. See ei jätnud head muljet, olgugi et kohale oli kutsutud trobikond kuulsusi. Võimalik, et õhtu kõige glamuursem hetk oligi end fotoseina taustal pildistada, et saaks linnukese kirja ja näidata, et on käidud. Vähemalt mulle selline mulje jäi, sest olgem ausad auhindade saajad sel üritusel küll õhtu kõige säravamad teemantid ei olnud. Nad jäid nii õhtujuhtide kui laialivalgunud publiku varju. Õhtujuhid isegi ei õnnitlenud võitjaid, mõnel juhul keerasid nad võitjatele lausa selja ja rääkisid juba oma juttu edasi ning kutsusid uusi võitjaid välja. Suhteliselt ebameeldiv oli vaadata, kuidas laval käis nagu kaks erinevat üritust, lisaks saalis veel kolmas omaette üritus.
Väidetavalt oli tegu üritusega, kus kohal ei ole “mitte niisama tavalised inimesed”, vaid ikka tõeliselt teemantisärane glamuurigala. Vaidlen vastu. Jättis väga kodukootud mulje. Sellise, et tahan nii glamuuri ja end kuulsuste seas näidata, selline wannabe üritus. Ja kui sa reklaamid välja ürituse Hilton hotellis, et see kõlaks veelgi glamuursemaks, ent see siiski toimub Olympic Casinos, siis mina näiteks olin pettunud. Kasiinod ei ole glamuursed, kasiinodes käib oma miinimumpalka maha mängimas tavaline Eesti pereisa. Või pereema. Viimaseid ma küll ei näinud, kuid tossudes ja kampsunites mängureid küll. Istusid seal omaette mängulaudade ja – aparaati taga. Tõstsid pilku vaid siis kui BonBon Lingerie pesushow algas. See, ma julgen öelda, oli õhtu ainuke nael. Ja kurat, kus ma ikka tahaks olla sellise kehaga, et saaks endale kauni musta body selga tõmmata. Uus põhjus oma trenni ja toitumiskavasse veel tõsisemalt suhtuda!
Iluauhindade võitjatele kaasaelamisest rohkem olid inimesed hõivatud selfitamisega. Jummel, kus oli ikka piinlik vaadata, kuidas pikkade plaatinablondide juuste, solaariumi üledoosi ja überroosa huulepulgaga vanem proua end sättis ja pildistas. Igavesed tibid ei ole ilusad ega seksikad. Ma ei saagi aru, mis värk sellega on, et tibikultuur hakkab justkui jälle tagasi tulema? Ei, ei ma ei ole JÄLLE kade. Lihtsalt üksasi on, kui sa oledki ILUS – näiteks nagu TV3 saatejuht Keili, teine asi on kui sa iga hinna eest püüad samasugune välja näha, isegi kui sul selleks materjali pole absoluutselt. Või vanust enam.
Vahepalad meestetrupilt oli…ma ei teagi, kas nii halvad või pigem juba head. Tikk-kontsadel oskasid nad muidugi paremini liikuda kui suurem osa naisi ja see oli päris muljetavaldav. Seega pigem vist ikka olid nad head. Või omapärased. Paremad igal juhul kui La La Ladies. La La Ladies ei ole glamuur. La La Ladies on ettevõtte jõulupidu.
Kümne paiku palusin ma sõbrannat, et me lahkuksime. Inimesed jagunesid gruppidesse. Ühed, kes vaid sõid. Teised, kes käisid tasuta tervitusjookide järel. Kolmandad, kes selfitasid. Neljandad, kes lahkusid. Viiendad, kes jäid auhinnagalat jälgima. Need, kel oli lootust auhindu saada. Kui te küsite minult, mis oli parim näokreem ja silmaseerum, siis mul pole õrna aimugi. Neid oli nii palju ja nende nimed ei olnud mitte vaid “silmaseerum” ja “näokreem”, ikka võimalikult pikk ja keerukas nimi, soovitavalt ka prantsusekeelne. Vaesed õhtujuhid.
Leppisime sõbrannaga kokku, et järgmine kord läheme me glamuuri asemel veini jooma. Nagu esialgne plaan oli. Iluteemant 2018 jääb minu poolt külastamata. Kui nad just ei korralda seda mujal ja ei palka inimest, kes üritust korraldada oskab nii, et see tunduks professionaalne. Ja glamuurne kui vaja. Ma võin abi pakkuda. Sest ma ei ole mitte kõige ja kõigi suhtes kriitiline, enda suhtes pole ma sugugi kriitiline. (Jah, ma tegin nalja, ma kuulsin seda ühelt meie kõrval seisnud inimeselt, kes ka üritust kritiseeris.)
Kõige rohkem närvi läksin ma aga selle peale, et ma ei saanud parklast välja. Tõkkepuu juures ei olnud piletiautomaati. Ma ei olnud selgeltnägija, et oleksin osanud seda kusagil kaugemal näha. Ma sõitsin sellest lihtsalt mööda, sest ma olen harjunud, et piletiautomaadid on tõkkepuu juures. Tehke oma moodne piletiautomaat paremini nähtavaks!
Pool üksteist olin ma kodus. Vot nii glamuurne kevadgala oli.
Kõik fotod on Iluguru lehelt SIIT