Kui palju kordi te olete midagi sellist öelnud? Mina olen seda lauset öelnud sadu tuhandeid kordi, aga mitte enam. Esiteks ei ole mul kunagi lotoõnne olnud ja teiseks on väga raske võita kui ma lotot ei mängi. Ma ei usu enam sellistesse lihtsalt ja kiirelt rikkaks võimalustesse ning tegelikult usun ma ka seda, et lotopeavõit võib olla hoopis pigem õnnetus kui õnn. Ometigi unistavad tuhanded inimesed just lotovõidust. Lugesin inimeste unistustest ja mõistsin, et osa inimeste unistused ei täitu ilmselt mitte kunagi. Kui su suurimaks unistuseks on oma kodu, aga sa ei tee selle nimel midagi, vaid ootad lotovõitu, mis kunagi ikka ju peab tulema, siis mul on sulle uudis – suure tõenäosusega ei saa sa seda oma kodu kunagi.
Inimeste unistused tegid mind natukene kurvaks. Suurem osa inimestest kippus vaid unistama lastest ja mehest ja kassist ja koerast ja autojuhilubadest. Minu meelest ei ole need kõige suuremad asjad unistused, rohkem nagu loomulik osa elust. 19-aastaselt ei peagi olema elu armastust ja kahte last, oma maja ja kassi ja koera ei pea ka olema 25-aastaselt. Unistused võiksid olla kuidagi suuremad, või ma ei tea, mis see õige sõna oleks…Sisukamad? Unistad kassist? Võta endale kass! Mis siin keerulist. Oled 19 ja unistad armastusest? Jumala eest, naudi elu ja arenda end, see armastus tuleb ühel hetkel. Seda ei pea kohe peale keskkooli taga ajama hakkama. Unistad vanemate juurest välja kolimisest, aga pole piisavalt sissetulekuid? Üüri midagi koos sõbrannaga, alusta kusagilt, kohe ei pea üürima üksinda kaheksatoalist luksuskorterit.
Ma olen üsna suur unistaja, ma kujutan tihti vaimusilmas ette, kuidas üks või teine asi kodus ja aias välja nägema hakkab, kuid ma ei tee midagi nende teostamiseks. Ju ei ole nende jaoks lihtsalt aeg käes ja seepärast on nad nö unistused. Üldse olen ma aastatega aru saanud, et “head asjad ei juhtu nendega, kes piisavalt kaua ootavad, vaid nendega, kes nende nimel töötavad”. Kunagi, 18-aastasena, oli mul üks unistus – et mul oleks kohvik-raamatupood. Ma teadsin oma vaimusilmas, milline see välja hakkab nägema, mida seal pakutakse, mida seal tehakse. Kõik naersid sellise idee peale. Sinna paika see jäi, sest ma ei uskunud sellesse. Oma unistusse tuleb uskuda ja kui see tõesti on unistus, siis see täide viia. Selle nimel töötada.
Millest ma hetkel unistan? Kas te usute, kui ma ütlen teile, et mul ei ole ühtegi unistust? See ei tähenda, et mul poleks ambitsiooni. On. Ja mul on eesmärgid. Unistamise asemel olen ma endale juba mitu aastat seadnud eesmärke. See on palju tõhusam ja edasiviivam kui niisama lotovõidust unistamine. Hetkel on üks mu põhilisi eesmärke säilitada kodus töötamise võimalus, tänu millele ma olen ise oma aja peremees. Tahan kuulan transistorit, tahan kuulan kisselli, peaasi, et töö on tehtud. Minu enda valik on, kas kulutada praegu 25 minutit blogimisele ja vastata meilidele öösel, näpistades aega uneajast, või teha hetkel tööd ja öösel magada. Kõik on alati valikute küsimus. Mitte unistuste. Mu eesmärk on kasutada seda aega, kui Ida veel koolis ei käi, selliseks reisivaks eluviisiks nagu me hetkel elame. Pendeldame siia sinna. Meie mõlema silmaring areneb. Ja keeleoskused. See on oluline. Algklassides ütles mu onu mulle “Õpi keeli! See avab sulle uksed maailma.”, ma võtsin teda kuulda ja õppisin. Tänu keeleoskusele ongi mitmed uksed avanenud.
Ma armastan reisimist, aga ma ei unista reisimisest. Ma tean, et paari aasta pärast kui ma olen oma rahalistest kohustustest lahti saanud, saan ma lihtsalt lennupiletid osta ja reisida. Nii lihtne see ongi. Ma ei pea sellest unistama, vaid selle nimel töötama.
No vot. Ja ma arvangi, et unistused on mõttetud. Või võib-olla mitte mõttetud, vaid et need on lihtsalt sama ilusad nagu muinasjutud, mil päriseluga suurt pistmist pole. See tähendab unistama ikka peab, selles pole midagi halba. Rantjee elu on näiteks üks mulle mokkamööda unistus, aga samas ei tee ma ju midagi selleks, et sellist elu elada. Mulle meeldib kui mul on palju teha, niisama palmi all vedelemine tüütaks mind ilmselt ära ja muudaks hoopis õnnetuks. Mulle meeldib kuhugi teel olla.
Hetkel ma tunnen, et ma olen teel. Teel oma eesmärkide täitmise poole. Ma ei taha neist rääkida, ma olen saanud õppetunni, et targem on olla tasa ja vaikselt oma asja ajada. Nii hästi või halvasti kui ma oskan.