Nagu ma eile kirjutasin käisime me Idaga Rootsi Trööstijatel külas ja saime tuttavaks kahe naisega, kes nende imeliste toodete taga seisavad. Kui ma juba enne olin nende toodete suur fänn, siis peale seda kui ma Shama ja Ann-Sofiega kohtusin, teadsin ma, et see ei ole juhus, et Pernille ema Idale trööstiplaastrid kinkis, et ma sattusin Haapsalus joogalaagrisse, et ma olen kokku puutunud erinevate murede ja probleemidega, mis on muutnud nii mind kui minu suhtumist ellu ja rikusesse.
Ma selgitan pisut.
Aastal 2007 oli minu palk eurodesse ümber arvestatuna keskmiselt 5000 eurot kuus. Jah, just täpselt. Kui te arvate, et ma selle rahaga midagi mõistlikku tegin, siis te eksite. Tol hetkel olime me just Marekiga tuttavaks saanud ja otsustasime Ussipessa elama kolida ning seal maja ehitada. Sellise kuupalgaga oleksime me püsti saanud panna kaks maja, kuid meil ei olnud kunagi raha, me võtsime pangast laenu. Raha lihtsalt kadus söögile, joogile, riietele, kingadele, pidudele. Peale seda töökohta on mul ka olnud üsna korraliku sissetulekuga töökohad, ma ei ole palka saanud alla 1900 euro. Kui te arvate, et ma selle rahaga hakkama sain, siis ei saanud. Ma lihtsalt kulutasin. Võib olla mitte mõttetult, kuid mõtlemata ja planeerimata. Kui ma oleksin säästnud, ei oleks ma ühel hetkel olnud olukorras, kus meil polnud reaalselt raha söögi jaoks. Lapsele tuli midagi välja mõelda, kuid ise sõime me mitmeid kuid näkileibu ja pulbrikartuliputru. See aeg õpetas mulle midagi. Põhjas ära käimine oli ilmselt mulle vajalik õppetund.
Õppetund, mis õpetas mulle, et oluline pole teenitav summa, vaid rahulolu. Õppetund, mis näitas mulle, kuidas hakkama saada. Õppetund, mis viis mind kokku jooga, heategevuse ja trööstiplaastritega. Trööstiplaastrite jaoks on heategevus väga olulisel kohal. Rootsis on trööstiplaastrid just alustamas koostööd Yoga Girliga, kes Rootsis tuntud ja populaarne ning ilmselt jõuame me mingil hetkel ka Eesti trööstiplaastritega koostööni Yoga Girli ja mõne meie enda joogaguruga, kuid me alustame vaikselt. Samm-sammult. Veebruarikuus kingime me kogu tulu (mis me teenime kui ostetakse neli või enam pakki korraga) ühele heategevuslikule organisatsioonile. Mine Trööstiplaastrite Facebooki lehele (SIIN) ja anna teada, keda sina sooviksid toetada.
Mis mina sellest saan? Ja kas ma midagi ei teenigi? Ei teeni tõesti. Aga see annab mulle parema enesetunde. See ongi minu kasu.
Yesterday we had the pleasure of meeting Shama and Ann-Sofie – two ladies standing behind Cuddlings. I was a huge fan of their products even before meeting them but after the meeting I was sure it is no coincidence that Pernille´s mom gave Ida her first cuddlings.
Let me explain. In 2007 my salary was approximately 5000 euros. Yes, exactly. If you think I did something reasonable with this money, you are wrong. I had just met Marek and we decided to build the house. With salary like this (plus his) we would not have needed any loan from the bank, but we used our salaries on living. On things. Meaningless things. After this job I have always had fancy titles and well paid jobs. If you think I managed to save something or do something reasonable, you are wrong. That is why we suddenly found us in a situation when I had no money for food. I had to find food for Ida, but we ourselves were living basically on love and air. And the love was also fragile, we were apart in different countries, stressed and depressed. But it was a lesson I needed to learn.
It taught me that it is not the most important thing to have fancy titles, long work hours and good salary, good salary is always a plus, but the most important thing is to be satisfied. It taught much more and brought me to yoga, healing, interest in charity and Cuddlings. Cuddlings represent all of that and inner piece that comes from doing something good. They are starting a project with Yoga Girl, who is quite popular and famous in Sweden and I am sure that one day we will have asimilar project going on in Estonia, but Estonian Cuddlings are small, taking step by step. Babysteps. We start with giving away our whole profit to one charity organisation if you buy 4 packages of plasters at once. Go to our Facebook page and let us know which charity you think it should be.
But will I earn nothing? What´s in it for me? No, I will not earn anything, not a penny. But I will have a good feeling about myself.