Käesolev lugu on eemaldatud. Põhjuseks ei ole kindlasti ebaadekvaatsed ähvardused minu suunas, sest kirjavahetus, millest “kõmu” nimel osa ka siin ära toon, kinnitas mu arvamust, et päris korras kupli all kõik ikka ei ole kui nii lamedate ähvardustega “peale lennatakse”. *
XXX: Tere inimene! Mul hea meel, et oled minu elu sita ümber kaevamas. Kuid pean ka sind teavitama, et mul on tütre pojaga seonduv algusest kuni siiani lastekaitse kooskõlas. See laim sinu blogis ja tütrepoolses kirjas on mõttetu! Või on sul soovi hakata käima nende valede ja laimuga kohtuteed? Kui tahad tõde siis palun! Puka vallas on Sots.töõtaja kellel on päris paks toimik selle kohta! Võta ühendust ja saa targemaks! Kui see jama siin ei lõppe, siis olen sunnitud teise tee võtma. Ma ehk pole ideaalne kuid see ei anna asjadest võhikutele sõna võtta teemal mõttest mõhkugi ei tea. Ole kena ja lõpeta see jama!
You accepted their request.Mina:Tere! Ma ei mõista, millises laimus Te mind süüdistate? Ei ole kusagil ei Teie ega Teie lapse nime, millisest kohtuteest Te räägite. Ja samamoodi tahaksin küsida, milline jama lõppema peab? Ma ei kirjuta kusagil järjejuttu, kirjutasin arvamusavalduse ja sellele lisaks ühe inimese omapoolse kommentaari. Ärge palun minge lapsikuks ja püüdke ähvardada! Kaunist õhtut Teile!
XXX: Teie blog ongi minust! Olen … ema. Ja see jama, mida … on edastanud, on üks suur jura! Uurige ennem kui midagi kindlat oma blogis jagada.
Mina: Minu blogi on minu arvamused, kusagil ei ole kellegi nimesid ega isikuid, mina ei ole uuriv ajakirjanik, vaid avaldan arvamust, Selleks on mul täielik õigus, kuna meil on sõnavabadus. Ja minu lugu oli üldistus “Kodutundest”, mitte teie isikust.
XXX: Praegu on see täiesti isiklik? Kuna oled omal algatusel hakanud kõmuajakirjanikuks! Sa puudutada minu perelikkmeid ja oled esitanud valeandmeid. Sõnavabadus ei anna sulle õigust valearvamust avalikustada! Tahad avalikku diskussiooni sellel teemal? Ehk toome siis avalikkusele arutada ka teiste nime all blogimised? Selles oled sa ju meister!
Mina: Millest Te räägite?
XXX: Kas Johanna Maria Prangel ütleb midagi? Aasta siis oli 2010!
Mina: Mis selle Johanna Mariaga aastal 2010 siis oli?
XXX: (Saadab ekraanipildi minu enda 2010 aasta blogist)
Mina: Nii. Ja mis sellega on?
XXX: See oled ju sina, kellest juttu on!
Mina: Ma ei saa aru, kas see peaks mind üllatama või kedagi šokeerima või tegite Te mingi suure saladuse avalikuks või mismoodi Te mind püüate mu oma blogiga ähvardada?
Erinevaid ähvardusi saatis XXX nii mulle kui teistele. Et aga mängu kisti ka lapselapsed, siis nendele mõeldes sai lugu eemaldatud. Samuti tekkis mul küsimus, kas “Kodutundel” on siis nii palju luukeresid kapis, et terve nädalavahetus on mu postkast olnud täis selleteemalisi kirju?
*Keegi võiks inimestele selgeks teha, et me ei ela USAS, kus iga asja eest kohtusse saab anda ja samuti ei ole elu film, kus sellised ähvardused kedagi värisema ja valuraha maksma panevad.
Ma ei taha küll õel olla, aga Puitusse ega Kaagverre ei saanud vanemad küll kuidagi “panna”. Selleks pidi väga palju jamasid korraldama (varastama, koolis mitte käima, jooma ja sellega vahele jääma ja mida kõike veel), alles siis hakkas komisjon kaaluma, kas erikoolist võiks kasu olla. Vanema soovist üksi ei piisanud.
Ma tean seda jah, ja sellistel lugude puhul on kindlasti veel palju palju nüansse, mida me ei tea.
Aga enamjaolt “ähvardati” selle kooliga ikka lapsi, kel kodune elu nagu ses loos kirjeldatud. Vägivaldsed või niisama hoolimatud vanemad, lapsed kasimata, kasvatamata ja hoolitsuseta. Kindlasti on palju nüansse, aga ikkagi saab inimene alguse kodust. Eks ka vanematel on oma lugu, miks nad on nagu nad on. Aga seda enam jagan ma tegelikult arvamust, vaesus sünnitab vaesust, laste saamisel peab olema väga vastutustundlik. Ideaalses maailmas inimesed oleksidki, paraku ei ela me ideaalses maailmas.
Olen sinuga nõus, et laste saamisel peab seda enam olema vastutustundlik ja mitte vaid vaesus ei sünnita vaesust, vaid kurbust ja südamevalu, õnnetuid elusid. Sest tahame me või mitte, siis lapsepõlvel on ikka väga oluline roll meie ülejäänud elus.
PS: Minu lapsepõlves ähvardati vist kõiki lapsi Kaagverega, minule endale oli suurim hirm sinna sattuda, just nagu sinna saaks lihtsalt saata kuna laps ei koori kartuleid või saab matemaatikas kolme:)
Mind keegi Kaagverega küll ei ähvardanud, aga oli neid, kes sinna sattusidki. Lapsepõlves nad hirmutasid mind, sest need neiud võisidki sulle heast peast pasunasse anda vms. Nüüd on nende peale nii kurb mõelda, kui hirmus pidi nende lapsepõlv olema. 🙁
Ma olen muide Kaagveres käinud, mitte küll mingi ähvarduse tulemusena, aga tänu emal tööle. Ka sealse kooli missivalimist vaatamas, ma olen mõnda aega mõelnud, et peaks sellest kirjutama. See oli üks kummaline kogemus, kuidagi selline kurb tunne on siiani sellest üritusest
Kummalistest eksukrsioonidest (teemaväliselt) ma olen käinud Tartu vanglas ekskursioonil nii 10-11 aastat tagasi, kui ta üsna värske veel oli. See oli ka üks kole kogemus. Hoolimata ilusast, puhtast eurovanglast.
Kunagine Kodutunde fänn olen. Praegugi olen aga see tiim on mäda seal ja usaldust kõvasti õõnestanud. Teiste õnnetu elu lahkamise kõrval oleks eetilisem kui sa treiks loo kuidas Kodutundes need siseasjad käivad tegijate poolt. No üks kommentaar Delfis täna andis juba vihje. Kirjuta Nilovist ja Lahteinist.. Saates olnud on elult tappa saanud niigi ja lapsed erivajadustega.. Laste pärast jäta järgi. Ainult vangis istuvast vennast võiks rääkida nimeliselt. Mille eet sitsib,kas väga rõveda asjaga? Anneli Lahe lahkumisega on see asi alla käinud. Alguses olid väga südamlikud saated ja siirus lugudes. Nüüd aga ainult skandaal ajab skandaali taga. Ma ka uskusin,et see ema on õppinud.. Kuid Nilovi toakoristuskandaal või vargus kodutunde laoplatsil süüdlasi leidmata on õhus. Samuti see Saaremaa lugu kus kodutunde järel maja maha põles elektrist ekspertiisi järgi. Kodutunne oli puhkusel siis. Kes teab äkki veel on midagi. Eveliis tead või?
Ma arvan, et see vangis istuv vend ei ole üldse oluline, selles mõttes, et see teadmine, miks ta vanglas on ei anna meile midagi.
Sellega olen ma nõus, et kui Kodutunne algas, siis see oli hoopis teistsuguse maiguga, st et minu jaoks on liiga suur rõhk nüüd nutulaulul. Võib-olla oleks õigem kui saates osalejad ei saaks nii palju rääkida, sest siis ei tekiks ka selliseid lugusid, mida ma kirjutanud olen. Aga ma saan ka saate tegijatest aru, et see müüb. Saade on ju ühelt poolt heategevus, teiselt poolt reklaam. Praegustest tegijatest ei oska ma midagi kirjutada, sest ma ei ole ühegi skandaaliga kursis. Signe Lahtein on mulle väga sümpaatse mulje jätnud.
Annab küll. Kui vägistaja või mõrtsukas siis teab eemale hoida sealt kus on nõrgemad. Pättide varjamine on läinud üle mõistuse. Täna iseministri naine Kärt varjas korduvalt vägistanud pedofiili. Tal endal pole rõve üldse.
Ma alati naeran, kui eestlased kukuvad iga nende kohta öeldud sõna pärast ähvardama kohtu ja politseiga. 😀
Kusjuures ma just mõtlesin eile, et kas see on mingi ameerika filmist õpitud värk, aga Eesti kontekstis ja selliste lugude peale ajavad sellised ähvardused tõesti naerma.
Mind nats ajab end närvi, et otsustasin loo maha võtta, kuid tundub, et see inimene on ebastabiilne ja kui mulle ei õnnestunud midagi teha, siis sellised hullud hakkavad teiste peal oma viha välja valama ja lapsed ei peaks kannatama. Ega nemad endale ema/vanaema valida saanud:)
Oh taevas halasta! 😀 😀 Esiteks kust kohast inimesed selle kohtuga ähvardamise võtavad üldse? Vaadaku tõesti vähem Hollywoodi filme. Et USA-s saab vales kohas nuuskamise eest ka inimese kohtusse kaevata, ei tähenda, et teistes õigusruumides sama teha saab. Ja üldse ju see avaldus seda tädi kannist hammustas, kui nii kisama pistis. Oleks võinud parem vait olla.
Ma olen sama meelt, et ju siis ikka on valus tõde kui niimoodi hulluks läks ja rahmeldama hakkas. Okei, minu “ähvardus” on naeruväärne, kuid oma lapsele kirjutas päris koledaid kommentaare. Täiskasvanud inimene! Aga…mul on tunne küll,et keegi peaks igasugu totudele selgeks tegema, et see, mis võimalik filmis, EI OLE võimalik päriselus ja et ME EI ELA USA-s.
Haridussüsteem muidu tegeleb sellega küll, iseasi kas see külge jääb mida koolis üritatakse külge pookida.