Püüan mina Eesti lasteaedadega ja Eesti lapsevanematega rahu sõlmida, et harjutan ennast meie kommete ja tavadega ja väga (rõhk sõnal väga) ei virise, et küll me harjume, aga ikka tuleb ette asju, mis panevad mind lihtsalt ohkama ja mõtlema, et okkaline saab see tee pühade tõdede juurde olema.
Kõigepealt ikka riietus. Esimeste sügistuultega on lapsed riietatud talvekombedesse, sinna alla on pandud sada vammust ja jalas ka ikka täitsa talvesaapad. Ma ei ütle, et õues ei ole juba jahe, aga jumala eest, kas te olete püüdnud end liigutada sellise kuhja riiete all? On ebamugav ja palav hakkab ka, nii need lapsed haigeks jäävadki. Mitte sellest, et nad “poolpaljalt” ringi jooksevad. Nagu Ida. Samal ajal kui Ida läks lasteaeda nii nagu ülaltoodud pildil, kõndis minu kõrval talvemantlis laps. Õpetajale anti täpsed instruktsioonid, mis järjekorras midagi selga tuleb panna. Mina siis viskasin nalja, et ah mis te põete, et nii külm ju ka veel ei ole ja sain kohe aru, et ütlesin midagi väga kohatut. “Muidugi on külm!” käratas ema, vist isegi veidike hirmunult, nagu ma oleks palunud lapsed merre ujuma viia. Ühesõnaga ei saa mina sellest sissepakkimisest aru ja ei suuda sellega harjuda. Soojalt laps riidesse panna on üks asi, aga nii metsikult muretseda ja üle dramatiseerida, milleks?
Teiseks ei suuda ma harjuda “sisekorraeeskirjadega”. Ida rühmas on mingi sada last, hommikuti juhtub ikka, et satume kellegagi koos rühma sisse minema ja samal ajal tahab keegi välja minna, aga jalanõud tuleb jalast võtta/jalga panna väikeses esikus. Tekib ummik. Lapsed ukerdavad omal saapaid jalast ära, kõigil on ebamugav. Talvel on ilmselt ka külm. Mina ei suuda aru saada, miks lapsed ei või minna jalanõudega oma kapi juurde, rahulikult istuda ja siis ise saapaid MUGAVALT jalast ära võtta, ilma stressi ja kiirustamiseta. Vanemate võiksid sama teha. Seda enam, et kappide ees on täpselt samasugused porivaibad maas nagu esikus. Vahet ei ole ju millisest vaibast (võimalik) liiv hiljem ära raputada?
Täna oli jälle täpselt üks selline olukord, kus mitu inimest korraga väikesesse esikusse sattus. Mina kõndisin otse Ida kapi juurde, et meil kõigil oleks mugavam ja hakkasin seal teda lahti riietama. Muidugi sain ma mingi vanaema käest pahandada, kes veel pärast oma lastelastele mitu korda kordas, et ma ikka kuuleks ja aru saaks, et jalanõud tuleb esikus ära võtta. Aga mis asi see kappidega ruum siis on? See on ju ka esik. Või garderoob. Miks ei võiks laste jalanõud üldse olla seal kappide juures? Eriti kuna Eesti vanemad ei harrasta kahjuks ikkagi riiete/jalanõude nimesildistamist. Kõigil oleks ju lihtsam?
Või no hea küll, las need jalanõud olgu seal esikus, aga jumala eest, miks me peame iga hommik ja õhtu seal kitsas ruumis ebamugavalt siblima. Miks on alati vaja oma elu keerulisemaks teha?
PS: Mina tellisin Ida kleepsud Minu Kleeps kodulehelt. 30 kleebitavat silti maksab 7 eurot (LINK)
//I am really trying to make peace with Estonian kindergartens and trying to adjust to how things are done here, and I am really trying not to complain too much, but still there are few things that just make me moan. Maybe it is not directly kindergartens I am not happy with, except for the fact that the children do spend way too little time outside, but the other parents.
First is the stress about clothing. The parents are overprotective and stress too much when the first autumn winds arrive. The children are dressed in thick winter jackets, with hundreds of layers of fleeces under. Have you tried to move with so many clothes on? It is really uncomfortable and come on, this is how the children get sick. They get too warm when playing. When I told one mother that it is not that cold, she looked at me like I had suggested to send the children to swim in the sea in September. Obviously the must think I am insane, saying that September is not winter yet.
And then there is this thing with outdoor shoes. These must be taken off in a little hallway, which is really not practical and is totally uncomfortable. Some mornings it is just too crowded in there and it is also hard for childrne to take off their shoes while standing. I do not understand why it is not allowed to go inside to their cupboards, sit on the bench and take off shoes there without stress and hurry.
Today was one of those mornings when it was crowded and me and Ida just marched to her cupboard, sat on the bench and took of our shoes there. Why is this not allowed? It does not make any sense. What is wrong with us Estonians, that we always want to do things the hard way. Of course I was told off by one of the parents, that this is not nice and this is not allowed. I didn’t say anything, because I felt that otherwise I will just say something sarcastic and I dont´t want to make enemies, not yet;) I just want things to make sense and be comfortable. I don’t want to stand in a cold little room, trying to get my shoes off with 3 other parents and kids. Every morning.
That does not mean I have no manners.
See jalanõude teema – oleneb vist lasteaiast, meil lapsed võtavadki riidest lahti oma kapi ees, jalatsid võtavad niisamuti seal ees ära.
See üleriietamise teema, siis minu enda sõprusringkonnas harrastavad ka juba osad talvekombekaid lastele selga panna. Ja mina mõtlen, et mida nad siis teevad kui väljas päriselt külmaks läheb, miinuskraadid ja muud jutud…
Ei tea, vanemad ise teevad lastest ilmselt külmavaresed ja nii ei karastu ka laps ära.
Ise pooldan ka kihiti riietamist ja mitte väga pakse talveriideid, pigem selliseid, millega lapsel oleks hea liikuda ja mis kohe higistama ei ajaks.
Muidugi pole ma päris kindel, kas mu pojal päris dressipükstega siis õues jahe ei hakkaks?! Dressipüksid ei pea väga tuult. Seega kannab ta üsna õhukest k/S kombet, mille alla panen talle fliisi või pika varrukaga särgi. Olenevalt, kui lõikav tuul väljas on.
Ja eks nende asjadega on nii, et inimesed ON erinevad. Sinna ei saa mitte midagi parata ja see manitsemine ka ei aita. Keegi ei hakka sellepärast vähem riideid lapsele selga ajama, et Sina nii arvad 🙂 Tuleb selle erisusega leppida.
Mul on ka kahju neist lastest, kes nagu kubujussid juba on, aga mis sa teed… igaüks kasvatab oma.
Ega selle riietuse kohta ma ei saagi midagi öelda, kahju on lihtsalt,aga jumala eest no eks nad ise teavad.
Palju rohkem häirib mind see, et ma pean seal väikeses esikus oma jalanõud ära võtma, SEE on tõeliselt ebamugav ja ajuvaba.
See jalanõude asi oleneb suisa rühmast. Minu lapsed käivad sama lasteia eri rühmades, ühes rühmas on seesama koridorist jalast võtmise teema (nii lapsed kui vanemad), teises rühmas kapi ees jalast võtmine (ja vanemad on seal kappide ees kogu aja välisjalatsites, niiet liiva ja pori ikka jagub). Samas ei ole selles viimati kirjeldatud rühmas ka nö esikut, astud kohe garderoobi. Oleks esik, vb oleks samuti seal jalatsite ära võtmine.
Norra lasteaias ei ole ei porivaipu ega midagi, pori ja liiva ja kõike on maas. Õhtul pühitakse suure harjaga kokku ja pestakse põrand ära ning valmis.
Ja laste rühma viimiseks saad kilesussid jalanõude peale tõmmata kui ei viitsi saapaid ära võtta.
Ühesõnaga, ma pigem eelistaksin tõesti muda ja pori ja liiva kapi ees porivaibal:D
Ma arvan, et selle väikeses esikus põhimõte on see, et lapsed garderoobist enda sokkidega liiva ja pori tuppa ei veaks 🙂
Aga neil on kingad, st toajalatsid jalas? Ja no tegelikult saab ju jalg palju mustemaks seal väikeses esikus, sest sealt tuleb sokkidega liikuda edasi oma kapi juurde, aga kui kapi juures pingil istuda, siis teoreetiliselt ei saagi sokk liivaga kokku;)
Meil “Eesti lasteaias” võtavad lapsed oma jalatsid ära oma kapi ees istudes ning vanemad ei võta üldse välisjalatseid ära. Õpetaja abi, kes garderoobi koristab, on seisukohal, et ilma vaipadeta põrandat koristada ei ole tema jaoks probleem. Seda üleriietamist ei mõista ka mina. Eriti veel kuna minu jaoks on loogiline lisada soojust kihtide kaupa. Eelmisel nädalal nii +10ga oli 3-aastasel pikkade käistega t-särgi peal vaid softshell jope, kui tuulisemaks läks siis panin sinna alla dressipluusi. Kui hakkab miinuste poole kiskuma siis läheb samamoodi t-särgi peale õhuke kombekas. Talveriideid hakkan kasutama alles siis kui temp. alla -10 langeb. Võimalik muidugi, et kõigil vanematel ei ole võimalust mitut komplekti riideid soetada ja k/s varustusele järgnebki talvekraam… Aga praeguste ilmadega talveriiete alla kihtide lisamine on minu meelest siiski lapse suhtes kriminaalne…
Ma arvan, et ma võtan selle väikeses esikus jalanõude ära võtmise meie “Eesti lasteaias” teemaks.
Ma muidugi mõistan, et riided on kallid, aga kui ma vaatan, mis riietega lapsed käivad, siis ma kahtlustan, et asi pole tihti rahas vaid võib-olla ka teadmatuses ja nagu keegi ütles, selles, et ise ollakse külmavaresed ja eeldatakse, et lapsele on ka vaja sada vammust selga.
Ohh, sa ikka minu moodi inimene oma mõtetelt. 30 aastat tagasi sain ma tänaval ühe pere emalt ja vanaemalt riielda, et mu alpsed paljalt käivad. nende pere lastel oli jänkunahast kasuka all kaks kampsunit ja kaks paksu mütsigi peas. Möödusid aastad- minu omad lutsutasid endiselt jääpurikat ja sõid kolalst lund ja elasid rõõmsat lapseelu. Nende pere omad aga vaatasid seda aia äärest pealt, sest nad ei suutnud lumes selle riietekoormaga liigutada ja jälle olid nad just peale haigust õue korarks saanud. Minu arvates ei ole jahedus hull vaid üleriietamine.
Jalanõudest lasteaias- tule taevas appi kuidas me nüüd igat batsilli kardame. lapselapse lasteaias tuleb lapsevanemal jalanõud üldkoridoris ära võtta ja sokkis edasi minna. Nu vaesed inimesed kui nad neid pärast seal neid jalga tagasi panevvad. Ei tooli, ei taburetti kuhu oma paks pee majutada.Samas kõrvalt jookseb õuest tulnud õpetaja korraks rühma, sest vaja asju viia. Tema batsill ei nakka?
Vot see ongi juba üks probleem, et teatud jalanõusid on sada tuhat korda lihtsam panna jalga istudes. Ja lapsele veel eriti.
Üks päev olid Idal lasteaias jope taskud liiva täis, õpetaja vabandas ette ja taha, minu arvates ei olnud seal midagi vabandada, las ta siis mängis ja ma olen harjunud, et kodus kui riided seljast võtame, siis väike liivakast pudeneb esikupõrandale saapa seest või jope kapuutsist:D
Ei oleks jah vaja kõike nii väga karta ja nii palju muretseda. Lapsed tervemad ja rõõmsamad ning meie vähem stressis
Minu lapse lasteaias võetakse välisjalanõud välisukse juures ära ja majas sees mustade jalanõudega ei liiguta. Kuskil kitsikus punkris ma ka ei viitsiks ja tunduks tobe aga seal ruumi küll ja laste jalatsid on ka ukse kõrval riiulis ja pink on ka seal, rühma üldse ei viida.
Neid pakse talvekombekaid olen ma ka suu lahti vaadanud. Täna näiteks on ju väga mõnus soe ja päikseline ilm. Laps oli õues ks kombekaga, mille all olid dressipüksid(ta sukakaid keeldub jalga panemast) ja pikavarrukaga särk, jooksis ringi ja pigem hakkas palav, samas kinnastest tundis puudust, kui käed lombis märjaks tegi. Mulle ka kunagi lasteaias öeldi vabandades, et lapsel riided mustad, et õues kukkus või midagi, mulle tegi see alati nalja, ju lapsel oli lõbus hiljem enam ei vabandatud, vaid öeldigi, et võtku ma riided koju pessu, et lapsel oli õues lõbus 😀 Ma tõesti ostan ka lasteaeda suht kallid(kvaliteetsed) õueriided, aga selle mõttega, et need on lapsele mugavad ja kannatavad ka märja ilmaga mõnusalt mängida. Pesumasin töötab ja pärast maha ma neid müüa nagunii ei viitsi, kui päris räbalad järgi pole, siis annan kellelegi ära.
Jalanõude teemas ma kaasa ei oska rääkida.
Aga riietumise osas tahan oma kommentaari jätta küll:) Mina kaldun sinna talvekombetaja poole, sest miks peaks laps, kellel hakkabki kiirelt külm ja ei rabele ringi õues, end kõigepealt +10 juures (feels like +3, tuulekülm) ära külmetama? Märtsis päikselise ilmaga on terve rühm talvekombedes, siis ei häiri?
Su lemmikkohas Perekoolis käib ikka võistlus riietumise teemal igal aastal, Sa vihastad selle klanni seal välja:)))
Sul on lihtsalt väga vedanud kui Ida nii tugeva tervisega on! Mõistad Sa ikka milline õnn see on?
Ei, muidugi ei pea end ära külmetama, põhiline on ikka see, et lapsel oleks soe, aga mida su laps siis talvel kannab kui ta juba praegu talvekombega on? Ma jään arvamusele, et vanemad ei tea, kuidas lapsi õigesti riietada. Ida ju Norra lasteaias lausa magab, ka talvel, õues, seljas vaid puuvillane kombe (pluss magamiskott loomulikult), ei liiguta, aga külm ka pole.
Märtsis päikesega kipun ma ka õhemaid riideid juba selga panema. Kui ikka kevadehõngu juba on.
Mis aga perekooli puutub, siis neid on nii lihtne välja vihastada, ükskõik mida ma ei teeks, nii et nende pärast ei saa üldse muretseda;) ja noh tegelikult ongi nii pikalt kahtlaselt vaikne olnud:D
Ida tervise koha pealt sülitan ma küll kolm korda üle õla ja kuulates teiste jutte, siis me oleme õnnega koos.ja ma olen täiega tänulik selle eest. Samas arvan ma ka siin, et natukene mängib rolli see, et ta on beebist saati suhteliselt paljas olnud. Kodus silkas talvel ka paljaste varvastega ringi seni kuni varbad juba purikaks muutusid ja sokid vägisi jalga tuli panna:)
Mina jälle ei tea, kus täna mõnus ja päikseline ilm on. Siinkandis on üsna tuuline, hommikul oli meil akna taga +5C, aga soovitaks tutvuda näiteks ilmateenistuse andmetega – http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/kaart/
Temperatuuri ja tajutava temperatuuri vahe võib üsna suur olla. Kommentaari kirjutamise hetkel nt. on Sõrve säärel +7, aga tajutava temperatuur on -3,2. Üsna talvine.
Mis puutub sellesse jalanõude äravõtmise korda, siis meil võetakse ka ikka oma kapi ees ja vanemad ei võta üldse ning mind ajaks selline süsteem ka ilmselt närvi. Oota kui veel mõni pidu tuleb ja kõik lapsed+lapsevanemad korraga endal jalatseid jalga panna üritavad.
Siin, kus me oleme, on küll ilus ilm, vbla natuke tuuline, aga kurb, et sellise ilmaga ollakse toas, aga noh mis seal ikka…eks ma pean ise rohkem väljas olema, et Ida saaks oma rahmeldamised rahmeldatud;)
Õhtul nüüd oli neli vanemat korraga järel. Mina läksin jalanõudega kapini, Idal palusin ka jalanõud sinna tuua, ei saa ma aru, miks me peame seal üksteise sabas ootama kui suur esik tühi on
Minu lapse lasteaias (Soomes) on ka sinised sussid vanematele. Seal, kus ise töötan – pole midagi ehk siis lapsevanem võtab esikus jalanõud ära. Meie rühma oma esikus siis, mitte kohe välisuksest sisse astudes. Ometi pole meil kordagi ummikut tekkinud (võibolla sellepärast, et rühmas ainult 13 last…)
Pingback: Mul on ettepanek! – estonianwithabackpack