Ilmselt ma olen seda 6578 korda maininud, et meil on sõbrannadega selline väike kodukokkade grupp, kus me üksteisele väljakutseid esitame. Sel korral oli minu kord ja ma otsustasin väljakutse teemaks “vegan” pakkuda. Ja ma sain teada, et veganit minust ei saa! Miks? Kui üheks minu lemmiktoiduaineks on suvikõrvits. Ma võin seda süüa iga kell ja igal ajal. Ma armastan ka brokkolit ja lillkapsast. Ühesõnaga juurikaid üldse. Aga põhjuseid, miks ma kunagi vähemalt lähitulevikus veganiks ei hakka on kaks.
1) ma olen liiga laisk. Ma ei viitsi nuputada ja uurida ja puurida, mida millega asendama peaks, et maitse oleks peaaegu nagu. Üleüldse on see juba mu meelest ajuvaba, et tehakse nt taimset burgerit mingi ollusega, mis meenutab ja maitseb peaaegu nagu liha. Või muu säärane. Kui see “peaaegu nagu” faktor kõrvale jätta, siis ma ei viitsiks nuputada, mida ma tohin ja ei tohi. Eile tegin ma endale ahjukartuleid suvikõrvitsa ja šampinjonidega. Oli küll hea, aga kastet tahaks ka. Minu köögiklassika on kastmed vahukoorest ja/või merevaigust. Ma ei viitsi mõelda, millega ma need asendada saaks. Ja ma ei tea peast sadu retsepte, ma ei viitsiks iga päev tuhnida blogides ja retseptikogumikes, et mitmekesisem asi oleks. Mulle meeldib süüa teha, aga ma olen liiga laisk, et argitoite “pimpida”. Pealegi, selleks et vegantoit näeks taldrikul kena välja, peaks ma rohkem vaeva nägema. Ma ei viitsi. Pange taldrikule vaid suvikõrvits, ahjukartul ja sojakastmes šampinjonid. Tulemus ei ole ilus, lihtsalt üks värvitu mass. Ma ei viitsiks mingit salatite ja lilleõitega toite kogu aeg kaunistada. Siit ma jõuangi teise punktini.
2) veganlus on kallis. Ma hiljuti nägin küll mingit postitust, kus vegan naeris selliste väljaütluste üle ja postitas pildi oma “üüberkallist õhtusöögist”, mis koosnes riisist, tomatist ja ubadest ja lisas, et näete, pööbel, seda te endale lubada ei saa, sest veganlus on vaid rikastele. Jah, oad ja tomat ei maksa tõesti s***gi, aga olgem ausad…see pole ka mingi maitseelamus. Kui ma tahan valmistada vegan toitu, mis MAITSEB ja NÄEB AHVATLEV välja, siis ma pean maksma PALJU rohkem kui tavalise toidu eest, mis palju vähema vaevaga maitseb ja on ahvatlevama välimusega. Pidevalt näen ma mingeid ilupilte arbuusist, piparmündist ja pähklitest. Jah, ilus ja maitsev ning ka mitte kõige kallim, kuid jällegi ma ei taha vaid arbuusi süüa. Ma tahan magustoiduks ka kooki. Vegan koogi jaoks kulub mul rohkem raha. Punkt.
Ma ei ütle, et veganlus on vaid rikaste lõbu. Ma ütlen, et mina olen veganluse jaoks liiga vaene. Maitse maitseks, eetilised põhimõtted põhimõteteks, nii kaua kuni keegi mulle kappe tasuta põnevat vegan kraami täis ei too, ostan ma poest tavalist sinki ja tavalist piima.
