Veganlus on vaid rikaste lõbu

Ilmselt ma olen seda 6578 korda maininud, et meil on sõbrannadega selline väike kodukokkade grupp, kus me üksteisele väljakutseid esitame. Sel korral oli minu kord ja ma otsustasin väljakutse teemaks “vegan” pakkuda. Ja ma sain teada, et veganit minust ei saa! Miks? Kui üheks minu lemmiktoiduaineks on suvikõrvits. Ma võin seda süüa iga kell ja igal ajal. Ma armastan ka brokkolit ja lillkapsast. Ühesõnaga juurikaid üldse. Aga põhjuseid, miks ma kunagi vähemalt lähitulevikus veganiks ei hakka on kaks.

1) ma olen liiga laisk. Ma ei viitsi nuputada ja uurida ja puurida, mida millega asendama peaks, et maitse oleks peaaegu nagu. Üleüldse on see juba mu meelest ajuvaba, et tehakse nt taimset burgerit mingi ollusega, mis meenutab ja maitseb peaaegu nagu liha. Või muu säärane.  Kui see “peaaegu nagu” faktor kõrvale jätta, siis ma ei viitsiks nuputada, mida ma tohin ja ei tohi. Eile tegin ma endale ahjukartuleid suvikõrvitsa ja šampinjonidega. Oli küll hea, aga kastet tahaks ka. Minu köögiklassika on kastmed vahukoorest ja/või merevaigust. Ma ei viitsi mõelda, millega ma need asendada saaks. Ja ma ei tea peast sadu retsepte, ma ei viitsiks iga päev tuhnida blogides ja retseptikogumikes, et mitmekesisem asi oleks. Mulle meeldib süüa teha, aga ma olen liiga laisk, et argitoite “pimpida”. Pealegi, selleks et vegantoit näeks taldrikul kena välja, peaks ma rohkem vaeva nägema. Ma ei viitsi. Pange taldrikule vaid suvikõrvits, ahjukartul ja sojakastmes šampinjonid. Tulemus ei ole ilus, lihtsalt üks värvitu mass. Ma ei viitsiks mingit salatite ja lilleõitega toite kogu aeg kaunistada. Siit ma jõuangi teise punktini.

2) veganlus on kallis. Ma hiljuti nägin küll mingit postitust, kus vegan naeris selliste väljaütluste üle ja postitas pildi oma “üüberkallist õhtusöögist”, mis koosnes riisist, tomatist ja ubadest ja lisas, et näete, pööbel, seda te endale lubada ei saa, sest veganlus on vaid rikastele. Jah, oad ja tomat ei maksa tõesti s***gi, aga olgem ausad…see pole ka mingi maitseelamus. Kui ma tahan valmistada vegan toitu, mis MAITSEB ja NÄEB AHVATLEV välja, siis ma pean maksma PALJU rohkem kui tavalise toidu eest, mis palju vähema vaevaga maitseb ja on ahvatlevama välimusega. Pidevalt näen ma mingeid ilupilte arbuusist, piparmündist ja pähklitest. Jah, ilus ja maitsev ning ka mitte kõige kallim, kuid jällegi ma ei taha vaid arbuusi süüa. Ma tahan magustoiduks ka kooki. Vegan koogi jaoks kulub mul rohkem raha. Punkt. 

Ma ei ütle, et veganlus on vaid rikaste lõbu. Ma ütlen, et mina olen veganluse jaoks liiga vaene. Maitse maitseks, eetilised põhimõtted põhimõteteks, nii kaua kuni keegi mulle kappe tasuta põnevat vegan kraami täis ei too, ostan ma poest tavalist sinki ja tavalist piima. 

18 thoughts on “Veganlus on vaid rikaste lõbu

  1. Ma lisan veel kaks nüanssi.
    Taimetoidud on reeglina väga rasvased. Liha puhul on seda rasva ehk isegi rohkem, aga see on nn peidetud. Suur osa taimetoitudest on frittitud, praetud. või siis salatina ja rasv on näha.

    ja kui pole nii vegan, vaid lihtsalt taime, siis on minu jaoks taimetoidus ka liiga palju saia. Pirukad, wrapid, burgerid jne.

    aga ilmselgelt on suurim probleem, nagu Sa isegi kirjutasid just teadmised. Segatoit tuleb automaatselt. Selleks, et taimetoit oleks täisväärtuslik ja maitsev, peab olema aega ja nägema vaeva.

  2. Juhtumisi ka veits puudutasin täna seda veganteemat ja mul nii palju küsimusi ja mõtteid sellega seoses, et unustasin ära selle ühe peamise, mille Sa nüüd kenasti välja tõid. Tõesti, miks peab see vegantoit maitsema ja välja nägema võimalikult lihalik? Kellele mida sellega tõestada püütakse? Kui liha niikuinii out, siis lihtsalt võikski teha taimse toidu ja seda nautida, mitte kiidelda, et oi maitseb nagu liha..

    • Sest paljud veganid ei loobunud liha söömisest, sest neile ei maitsenud see. Sellepärast ongi hea, et on olemas sellised tooted.

      • Tänan! Vot selle peale ma ise ei tulnudki. Mul ongi hulk küsimusi, millele siiralt tahaks vastuseid, mitte ei lahmi ma kellegi halvustamiseks, aga tihti neile küsimustele pigem lennatakse peale ja targemaks ei saa ikka keegi.

      • Ma ka seda ei teadnud, see pani mingil määral mind asjale hoopis paremini vaatama. Aga mul on muidu sama kogemus, et nagu olen küsinud või uurinud, olen saanud vastuseks midagi üleolevat, et appi jälle see küsimus vms

  3. Pingback: Kas natuke suurem puur on natuke vähem vangla? | Manjana blogib

  4. Tead selle ilu koha pealt on nii, et ma jälgin instas Sandra Vungit ja no pagan, tal küll iga toit tundub jumala odav ja lihtne ning alati ka ilus (ilma lilleõiteta :D). Ju ta lihtsalt oskab. Mis toobki nende teadmiste juurde, aga no nendega on nii, et korra viid kurssi ja siis enam leiutama ei pea. Ma ka ei viitsiks never hakata päevalilleseemnetest kastet mikserdama ja neid peab vist enne ka leotama jne, aga no ma pole vegan ka, mul pole eetilist sundust.

    Miks aga on olemas taimsed vorstid ja mingid pihviasendused jne, mis võiksid maitsega nagu liha? Sest osa veganeid ei ole loobunud lihast sellepärast, et neile liha ei maitseks, vaid neil on eetilised põhjused, neil on loomadest kahju jne. Kui päriselt ka kohtad sellist inimest, kes räägib, et tal nii on, siis mõistab isegi seda värki paremini.

    • No jah, ma ka vaatan igasugu vegan toite, mis näevad välja nagu kunstiteosed, aga minu omad on alati ilmetud. Kui just ei tuuni. Mida ma ei viitsi never iga päev teha. Aga eks ta tegelikult nii ongi, et kui oleks huvi ja oskust, siis ilmselt saaks ka vungilikumad road lauale. Minul pole viitsimist. Ja no need retseptid, mida ma olen vaadanud, on ikka päris kulukad kui iga päev teha. Mul on selline loll kiiks, et ma kodutoidu peale ei raatsi palju kulutada. Pidupäevad on muidugi teine asi:)

  5. Minu esimene mõte enne veganlusega sina peale saamist, oli ka, et kuidas ma siis küll koorekastet teen. Praegu ma ütlen, et see oli üks lihtsamaid asendusi üldse, sest selle jaoks on ideaalne kaerakoor olemas, mis on vahukoorega väga sarnane. Jama on küll sellega, et seda saab vist ainult prismast.
    Aga ma üldjuhul nõustun, et see on megaraske ja tüütu välja mõelda, kuidas neid asju asendada ja mida nüüd süüa teha. Seetõttu liigun ma ka ikka teosammudega selle suunas. Aga mis puudutab täisväärtuslikku toitu, siis pole ka liha- ja piimatooteid tarbides ju kindel, et sa kõik kätte saad. Enamik inimesi vähemalt ei süvene ju sellesse, palju nad midagi kuskilt saavad.
    Miks veganid söövad tooteid, mis meenutavad loomseid toite, selle kohta on hästi kirjutatud muidugi vegani päevaraamatus: https://veganipaevaraamat.wordpress.com/2016/06/27/miks-peab-liha-olema-kurgikujuline/

    • See on ka Konsumis olemas (isegi meie “külapoes” siin olemas :D) ehket ka siis Maksimarketis, mis on Konsumiga samas ketis (on vist nii?).
      Mu ema ka näiteks kommenteerib, et ta lihtsalt ei oska ega tea, mida asemele osta. Ja kui ta hakkaks mingit retsepti tegema, siis ta peaks KÕIK asjad juurde ostma ja lõpuks tuleks nii kallis. Samas minul on see ka kõik ajapikku toimunud ehket üks asi korraga. Ja mida rohkem huvi tekib, seda rohkem hakkad ka vastavaid asju endale koju soetama. Tänaseks päevaks on mu toidulaud ikka kõvasti soodsam, võrreldes ajaga kui tarbisin ka loomseid tooteid.

  6. Suht rumal ignorantne jutt.

    Mõtle kui arstid – õed loobuksid oma meditsiinilisest eetikast (mis on suhteliselt sarnane veganeetikale ).

  7. “Ma ei ütle, et veganlus on vaid rikastele”, isegi, et pealkiri sõna-sõnalt just seda ütleb.

    Ja esimene punkt ei ole rahaga üldse seotud vaid on sinu enda ignorance, laiskus ja lack of motivation- mille ule paistad uhke olevat. Kui sa tahad vaid kartulit ja lihatükki elu lõpuni süüa… go ahead. Parajalt toiteaineid ei saa sa sellisest toidust kindlalt kätte. Teie massilise laiskuse pärast, et ei viitsi otsida asendusi ja ei viitsi jändama hakata voi kodupoes ei olnud parajat toodet, on tapamajades massiliselt loomi(eeldan, et sa ei osta bio liha, kuna see ju ka liiga kallis). Just veganlusega saab suurepäraseid kirjuid maitseelamusi (ei arvanud ka seda enne).

    Minu toidukorv maksab nuud sama palju mis enne- kui mitte vahem. Nuud teen kotlette ubadest/porganditest/läätsedest… mis odavamad kui 500g hakkliha.

    • las siis olla nii. Sinu arvamus ja minu arvamus. Vaid lihatükki ja kartulit ma siiski ei söö, aga vaid võililletolmu ei kavatse ka sööma hakata kui steiki pakutakse. Halvem ma sellepärast siiski ei ole kui Sina.
      Samas ei saa ma välistada, et ma mingi hetk muutunud, sest tänu sellele et mõni kommenteerija leidis viitsimist ja aega mind harida, on mul praegu natuke raskusi piima tarbimisega.

  8. Tere!

    Lugesin Su postitust ja muutusin nukraks. Selleks, et inimesed saaksid liha süüa, peavad loomad kannatama. Ja see on seesama vana leierdatud teema, et miks me peame kasse ja koeri koduloomadena, kuid sigu, lehmasid ja kanu sööme. Ilmselt oled Sinagi juhtunud nägema mõnd videot, mis näitab tapamajade reaalsust ja sealolevate loomade-lindude igapäevaelu. Juhul kui ei ole, siis isiklikult soovitan vaadata filmi “Earthlings” või “Meet Your Meat”. Keskkonna poolt puudutab uuem film “Cowspiracy”. Ise hakkasin veganiks, kui olin “Earthlingsi” ära vaadanud. Eks mõned meist on tugevama närvikavaga, kuid ma ei kujuta ette, kes saaks pärast seda kogemust enam liha -ja piimatooteid tarbida.
    See, et veganlus on kallim kui “tavalise toidu” söömine, kipub ka sinna müüdimaailma. Ise toitu valmistades saab vägagi edukalt soodsate komponentidega maitsvaid ja ka ilusaid roogasid valmistada. Kikerherned ja oad, külmutatud juurviljad, pasta taimse koorega (näiteks 0.99 senti COOPi oma, saab Maksimarketist). Soodsalt saad valmistada hummust, kotlette, kõiksugu suppe ja ahjuroogasid. Jäätiski ei maksa palju rohkem kui lehmapiimast tehtud jäätis. Ja taimsed piimad, olgugi, et pisut kallimad, pakuvad oma mitmekülgsuses palju maitseelamusi.
    On tõsi, et toidulisandid on soovituslikud ja mõni tooraine, mis vajalikke vitamiine ja mineraale pakub, on kulukam, kuid lihasööjana on Sul tegelikult neidsamu aineid vaja ning ühekülgne toitumine nende omandamist kindlasti ei taga ( “Ostan seda, mis kohalikus poes olemas”).
    Taimne toit pakub mõõtmatul hulgal uusi maitseelamusi ja mitte millestki ei pea puudust tundma. Öelda, et lisaks jääb asi viitsimatuse taha, on absurdne. Ma ei saa aru, kuidas saab lihatoitude valmistamine vähemkeerukas olla, kui taimse toidu valmistamine. Kui poest poolprodukte koju tassid ja neid pannile-ahju loobid, siis see on tõesti jah, lihtne, kuid mis hinnaga. Igasugused terviseprobleemid, mis tulevad ebaõigest toitumisest, ei löö ju kohe välja. Aastaid hiljem, kui säärane keha kurnamine pikalt kestnud on.
    Olen täiesti nõus, et taimne toitumine nõuab planeerimist, kuid see on vaid alguses niimoodi. Hiljem tuleb kõik nii iseenesestmõistetavalt, et mõtled, kuidas üldse varem teistmoodi tegid. Siis juba tead, millest mida kokku keerata saab 🙂 Laiskadel õhtutel teen one-pot roogasid või valgeid pastasid, tatraroogasid või karrisid – tofu ja kookospiim mõningate lisanditega on fantastiline combo. Läätse bolognese ei jää traditsioonilisele bolognesele kuidagi alla.
    Ma tõesti soovitan Sandra Vungi blogi vaadata ning “Jah, see on vegan” Facebooki grupis ringi kiigata. Seal on palju inspiratsiooni, häid ideid ning alati saab asjaliku vastuse oma küsimusele. Ka Youtube on abistavaid kanaleid täis, praegusel ajal on lihtsalt nii lihtne selle kõigega algust teha. Me ei söö muru või võililletolmu.
    Ka loomavaba laboriliha on teema, mida arendatakse jõudsalt ning kunagi tuleb kätte see aeg, kui loomad ei pea meie isude pärast kannatama. Ja tõesti, liha maitse tuleneb vaid maitseainetest. Kas Sa sööksid toorest liha, otse looma küljest lõigatuna?
    Kui tahaksin eraldi veel piimatööstuse koledused välja tuua, läheks see vastus pikemaks, kui Su postitus.
    Igatahes loodan, et mõistad – veganlus ei ole rikaste lõbu (ma pole kaugeltki rikas, kuid elan toidu koha pealt täisväärtuslikku elu) ja viitsimatus on mingi asi, mida põhjuseks tuues arvan, et Sul on maailma toimimisest veel mõndagi õppida.
    Kõike head!

Leave a Reply to AiliCancel reply