Mul on tõsine probleem. Juba mitu päeva ei häiri mind mitte miski, mille kallal vinguda ja ükski teema ei tundu piisavalt põnev/intrigeeriv/lõbus/kõmuline/huvitav, et seda blogis jagada. Ses mõttes, et probleemid, mis mul on hetkel, on vaid minu probleemid, mida teistega jagada ei taha ja millega ka keegi teine aidata ei saa ja muus mõttes on mul kõigest nagu suva. Ma olen ära teinud hädapärased/vajalikud tööasjad, kuid ülejäänud aja oleme me lihtsalt vedelenud.
Kui vanasti oli Prangli mu akude laadimise koht, siis nüüd tundub, et selleks on Ussipesa. Hea, et ma hambad olen ära pesnud, sest ma pole isegi viitsinud pead pesta ja käin ringi nii, et juuksed on nagu frititud juustupulgad. Ehk siis kui kõik nii jätkub, siis võin ma blogiuksed varsti sulgeda, sest muidu saab minu blogist üks selline mõttetu keskpäraste piltidega suvaline “elublogi”, kus ma päevast päeva kirjeldan meie igavat argielu.
Appi noh! Tehke midagi! Mingi skandaal, sõimake mind, kommenteerige, ajage mind närvi…no tehke ometi midagi. Muidu jäätegi neid gurmee-juurviljasupp/mannavaht pildipostitusi vaatama, seniks kuni hakkate ükssarvikuid oksendama läiladuse üledoosist.
Minul on väga hea meel, et sa saad puhata ja sind miski ei ärrita 😊
Just arutasime Marekiga, et viimati puhkasime kolm aastat tagasi. Pole ime, et praegune nii chill tundub:)
Oh puhkuse värk, mõnna ju 🙂 vahel võibki olla mainstream blogi ka. Ma olen Kreetal puhkamas ja nett nii kehva et ma võiks teha kasvõu eraldi postituse Kreeta olematust wifist! Aga..mul on muud draamat ka piisavalt käimas..ohjah…ostsin uue PEREhobuse saarelt ja siis see põgenes ära kui puhkama tulime. Osutus puhta metslaseks no täitsa lõpp..saadi 5 päeva hiljem kätte ja siis põgenes uuesti hüpates läbi TALLIAKNA! SHIT I say.
Ja nüüd lonkab ka veel.
Ja ükski tall ei julge võtta norm raha eest pidamisele sest äkki saripõgenik põgeneb veelkord.
Ahjaa ja üks ajakirjanik kes kadumislugu kajastas püüab soppa õngitseda ning kirjutada lugu teemal kuidas ma Kreetale sõitsin kui poni plehku pani. Seda et..ega ma ei saanud midagi teha nagu kohapeal. Abivägi oli seal olemas, pealegi see ju PAIDES mitte pealinnas.
Oeh. Sain aurutada nüüd.
Võtan õlle ja püüan puhata. Shit. 🙂
Elu nagu seiklusfilm sul:D