Site icon Eveliisi eluviis

Eesti ja Norra lasteaia erinevused?

Advertisements

Eelmise postituse jätkuks või eellooks kopisin vanast blogist siia postituse lasteaedade erinevuste kohta. 

Tegelikult on pealkiri muidugi eksitav, sest Eesti lasteaiast ei ole mul väga palju kogemusi, kuid kui võrrelda neid jutte, mida räägivad teised lapsevanemad, õpetajad ning mu oma kogemused, siis mulle tundub, et lasteaiad on ikka väga väga erinevad. Mäletate, esimene kord sain ma ju peaaegu šoki, sest mulle tundus, et lapsed teevad seal täpselt seda, mida nad ise tahavad. Päris nii hull asi siiski pole, aga väga laias laastus siiski.Mõned olulised erinevused Norra lasteaiast minu kogemuste põhjal:

1. Lapsed (0-3a) magavad lõunaund õues vankrites. Samas on teinekord ka nii, et nad ei maga üldse, sest kui laps ütleb “nei, tema ei taha magada”, siis teda magama ei panna. Idal oli mingi aeg selline komme. Kuna me aga õhtul saime koju väsinud ja pahura lapse, siis palusin ma neil siiski vähemalt proovida teda uuesti magama harjutada.
Suurema rühma lapsed ei maga üldse.

2. Kui lapse viid lasteaeda hommikusöögiks, tuleb see talle toidukarbiga kaasa anda. Tavaline toit karbis – juustuvõileivad.  Paljudes lasteaedades on lastele lõunaks vaid (juustu)võileivad. Idal on vedanud – neil on kolm korda nädalas (!) ka soe toit lõunaks.  Ja mitte vaid pakitomatisupp ja kalapulgad.
Selles lasteaias pööratakse hästi palju tähelepanu toidu(valmistamise)le. Lapsed on tihti kaasatud ja talvisel ajal oli täitsa tavapärane, et peale jalutuskäiku metsas tehti koos väljas lõkke peal süüa.

3. Lapsed on õues IGA ILMAGA. Vaid siis kui väljas tõesti -30 oli, jäeti väiksemad lapsed tuppa. Aga vihm ei ole absoluutselt mitte mingi takistus. Mulle tundub aegajalt, et vihmased päevad on veel kõige oodatumad.  Idal ei ole hetkel vihmapükse ja nii saan ma igal vihmapäeval kaasa kotitäie mudaseid ja märgi riideid. Ühel päeval kui oli päris korralik vihmasadu, tulid õhtul KÕIK vanemad lasteaiast välja vett täis kilekottidega, kuhu olid visatud laste LÄBIMÄRJAD riided.

4. Lapsed on õues paljalt. Okei, see on liialdus, aga esimese hooga tundus mulle küll, et ma olin ainus ema, kes lapsele joped ja kindad ja mütsid selga toppis kui sügisel õue minek oli. Teised jooksid õues kampsuniväel. See pilt on tehtud oktoobris. Ida oli ainus, kellel saapad jalas olid. Tegu oli siiski vaid õues pildistamisega, kuid veider vaatepilt oli see siiski, kui keset oktoobrit kõik lapsed toariietega õues ringi jooksid.

Eile oli erakordselt soe ilm, +10kraadi. Ma vist isegi ei peaks lisama, et loomulikult lippasid kõik lapsed jopedeta ringi. Ida samuti. Kui see poolpaljalt ringi jooksmine alguses mind ehmatas, siis praeguseks pean ma ütlema, et tänu sellele on lapsed väga karastunud. Terve lasteaia jooksul ei ole Ida kordagi külmetunud olnud. Nohu ei ole siin haigus. Kõik lasteaialapsed on ninad tatised. AGA siiamaani häirib mind see, et lastel ei pühita nina ära. Kui ma esimene kord lasteaeda läksin ja üks väike poiss, ninast paks roheline tatt väljas, mulle otsa vaatas, pidin ma oksendama hakkama. Õpetajad ei teinud sellest väljagi. Ninade mittepühkimine on mu meelest ääretult rõve. Ma saan aru, et kogu aeg ja kõike ei saa näha ja ära pühkida, aga kuivanud tatt nina all ja põskedel…Sellega ei suuda ma harjuda!

5. Lapsed käivad mähkmetes kuni 5. eluaastani (!!!!) ja see ei ole absoluutselt liialdus. Lapsi ei harjutata potil käima ning enne kui laps ise ei avalda soovi potile minna, teda sinna ka ei panna. Täna viisin ma Ida ilma mähkmeta lasteaeda, sest mul on lihtsalt kopp ees mähkmetest. Kodus ei kanna Ida juba ammu mähkmeid ja küsib potile, kuid lasteaias ta ei julge/oska. Mul on lihtsalt kahju vaadata kui suured lapsed teinekord on mähkmega, mis on nii raske, et ulatuvad põlvini. Ma ei mõista seda. Kas õpetajatel ei oleks lihtsam kui lapsed käiks potil?
6. See tegelikult kattub natuke  3.punktiga, aga hästi palju tegeletakse lastega õues ja pööratakse tähelepanu kehalisele liikumisele. Õppetööd meie mõistes minu meelest küll ei ole, rohkem on ikkagi lasteaed mäng. Seepärast oleme me näiteks mõelnud, et kui Ida peaks kooli minema Eestis, siis kindlasti peaksime me aastakese varem Eesti kolima, et teda “järje peale saada”, nii et ta kooli üldse sisse saaks:D
Mõnes mõttes mulle meeldib see, et lastel lastakse lapsed olla. Samas ei saa öelda, et need mängud ei oleks arendavad. Mulle endale meeldib eriti, et väga palju kasutatakse looduses leiduvaid “mänguasju”.
7. Hästi palju on lasteaiapidusid – kostüümipeod, pidžaamapeod, aga et see vanemate rahakotile ei hakkaks, siis tehakse paljud “kostüümid” lasteaias kohapeal. Näiteks oli neil hiljuti “kübarapidu” ja selle asemel, et kõik oleks pidanud ostma/meisterdama udupeened kübarad lastele, tehti koos lasteaias kõigile oma kübar.
Ja pühade tähistamisest võiks kohe eraldi rääkida. Munapühad on ju Norras suurem kui elu, nii olid näiteks munapühade ajal õpetajad riietunud lihavõttejänesteks ja õhtul lapsele järele minnes pakkus tibuks riietunud lasteaia juhataja kõigile õues kooki ja mahla.
Sünnipäevi tähistatakse nii, et välja pannakse lehvima suur lipp, seina peal on suurelt kirjas sünnipäevalapse nimi, sünnipäevalaps saab valida hommikuse laulu ja talle meisterdatakse kroon. Ei mingeid komme ega kooke, sest lasteaias ollakse arvamusel, et emotsioon ja ekstra tähelepanu on olulisem. Ma olen nendega nõus!
Mulle meeldib ka see, et lasteaias ja algkoolis püütakse selgeks teha lastele, et kõik tuleb sünnipäevale kutsuda. Seda selleks, et keegi end tõrjutuna ei tunneks. Kulukas? Sugugi mitte. Väga paljud sünnipäevad peetakse õues ning tavaliseks toiduks on lompe’sse keeratud grillvorst, mida koos lõkke kohal küpsetatakse.
8.  Lasteaed on avatud 7:30-17:15. Kui ma Idale 16:45 järele lähen, siis on ta tihti paari viimase lapse hulgas. Reedel tasub lapsele nelja paiku juba järele minna. Kuna need vanemad töötavad, mina ei tea.
Exit mobile version