Jällegi, ma võitlesin iseendaga, et kas kirjutada või mitte, aga kuna ma just eelmises postituses tunnistasin, et olen emotsionaalselt 15aastane, siis ma võin ju natuke teiste kallal ilkuda ka (ilma, et keegi minu kallal vastu ilguks, sest muidu ma saan haiget;).*
Ma olen Inno ja Irja blogi lugenud nii kaks-kolm-neli korda, ei ole minu masti meelelahutus, ja ma päris ausalt ei tea, kuidas ma täna sinna sattusin. Võib olla blog.tr.ee lehelt? Fakt on igal juhul see, et ma ei viitsinud enam tööd teha ja aega surnuks lüües ma sinna igal juhul sattusin. Avastasin, et Inna tänab kõiki, kes nende kontole kokku juba üle 800 euro on annetanud ja mul tekkis huvi, et mis neil siis juhtus, et inimesed kohe nii aitama hakkasid. Ikkagi päris suur summa.
Rõhutan, et ma ei ole 99% tolle blogi postitusi lugenud ja ei tea faktina midagi, võib-olla neil juhtus midagi kohutavat ja sellisel juhul palun oma ilkumise pärast vabandust (no ei ole ma uuriv ajakirjanik, et viitsiks kogu taustalugu endale enne selle postituse jaoks selgeks teha, ma ikka rohkem see Elu24 tüüpi vend). Aga nii nagu mina aru sain, siis nad ei saanud ühel või teisel oma Portugalist tagasisõidu piletit kasutada, otsustasid siis talve seal veeta, aga kuna nüüd läheb liiga palavaks, siis oleks aeg koju tagasi tulla. Raha aga ei ole. Ja sellepärast käivitati kampaania “Portugalist koju”.
Ma ei saa sinna midagi parata, et ma tundsin, kuidas Chandler Bing minust välja tahab murda ja ma ei suutnud vastu panna ahvatlusele sellel teemal ilkuda. Palun selgitage mulle, miks peaks keegi tasuma kellegi võõra kojusõidupiletid, sest neile aitas “üheksakuulisest puhkusest ja liiga palavaks hakkab ilm kiskuma”? Ja kui juba küsimiseks läks, siis “seoses lennupiletiteks raha kogumisega tekkis ka selline mõte, et ega me Eestisse ainult „vegeteerima” ja lulli lööma tulla ei taha. Nüüd oleme puhanud küll – juba üheksa kuud peaaegu – ja võiks jälle midagi tegema hakata.”
Ja teate, ma olin täita kohe kade. Ma tahan ka uut algust. Pingutan juba üle aasta, aga no ei tule välja. Ma tahan ka, et inimesed mulle annetaks. Kokku oleks vaja nii 34800 eurot, aga ma ahneks ei lähe ja ütlen, et kui saaksime kasvõi 19600 eurot kokku koguda, siis oleks ka juba abiks. Kontonumbrit avalikult ei hakka siia panema, aga saatke meil kui tahate annetada, et ma saaksin uuesti alustada.** Mis ma teile vastu pakun? Aga palun!
Ahjaa, tööd võite ka mulle pakkuda. Nii nagu Inno ja Irja, siis ma oskan ka kõige paremini kirjutada. “See on ütlematagi selge. Seega teeksime kõige parema meelega kirjutavat tööd. Ja kõige-kõige parema meelega teeksime sellist tööd, mida saaksime teha koos ja kodus. Meile on öeldud, et meie blogis pole reklaami, ja pakutud mitmeid võimalusi, kust seda otsida. Okei, see on üks mõte. Aga lihtsalt bännerite panek on natuke igav minu meelest. Mulle meeldiks asja või elamust ise kogeda ning sellest siis kirjutada.” (LINK)
Niisiis, et te kõik nüüd teaksite, siis ma olen avatud igasugu pakkumistele.
*Võite võite, mina ilgun ja teie ilkuge kui tahate, no stress.
**Jumala eest, PALUN ärge arvake, et ma päriselt mingit annetust hakkan korraldama “uueks alguseks”. Aga tööd võite mulle ikka pakkuda. Tasuvat. Soovitavalt seotud kirjutamise ja elamustega.